Soome psühhoterapeut: On üks teatud asi, mis paarisuhte tapab

Paljudes paarisuhetes on üks väga halb komme, mis kahjustab suhet ja mõjub halvasti inimesele endale. Sellest aga ei räägita piisavalt, sõnab Soome psühhoterapeut Ville Merinen.

Terapeut on tõstatanud teema sotsiaalmeedias, kus ta jagab nõu terapeuttiville nime all.

„Üks levinud asi, mida tehakse palju ja mis on suhetele tõesti kahjulik, on sõimamine, solvamine. Seda on lihtne alustada, kuid sellest on tõesti raske vabaneda,” ütleb Merinen oma avaldatud videos.

See komme on eriti kahjulik, kuna sõimu abil üritatakse teist inimest manipuleerita ja kontrollida. See aga viib suhtluse kadumiseni. See on vaimne suhtevägivald, räägib Merinen videos.

Levinud sõimusõnad on näiteks sellised:

  • Idioot.
  • Kuradi loll.
  • Paks. Hoor.
  • Kuradi laisk.
  • Sa ei tea midagi.

Mõnede jaoks on see tavapärane viis teistega suhtlemiseks, isegi lastega. Merineni väitel algab see nagu lapse kehaline karistamine: seda on lihtne alustada, aga sellest on raske vabaneda.

Sõim võib olla mõnedes suhetes üsna karm. Kasutatakse väga erinevaid sõimusõnasid ja vihahoos öeldakse välja mida iganes. Tavaliselt kasutatakse ka teise välimust puudutavaid sõnu, mis on väga kole.

Kui sõimu objektil on terve enesehinnang, ütleb ta tavaliselt, et nii ei tohi rääkida. Aga kohutavalt palju inimesi lepib sellega ja arvab, et tekkis imelik tunne, aga ei julge midagi öelda.

Sõimu sihtmärk võib hakata samamoodi vastu sõimama ja alati ei tunnistata, et probleem on suur. Tekib tsükkel, mis hävitab suhte mitmel erineval moel. Asi pole ainult sõimust tingitud hetkelises ebamugavuses, vaid korduval sõimul võib olla ettearvamatult sügav ja kaugeleulatuv mõju.

Psühhoterapeutide vastuvõttudel räägitakse teemast väga tihti, sõnab Ville Merinen väljaandele Ilta-Sanomat.

Kui psühhoteraapiasse sattunud täiskasvanutelt küsitakse ebameeldivate mälestuste kohta lapsepõlvest, vastatakse väga sageli, et lapsevanem on neid selliselt solvanud või sõimanud, mida nad pole suutnud unustada. Need on sellised asjad, mis jäävad meelde pikaks ajaks, ükskõik kui tugev inimene ka poleks.

Inimesi juhib peamiselt alateadvus. Mälestused sellisest asjast jäävad hinge ja on kahjulikud, eriti kui asjaga pole tegeletud.

Kui te pole näiteks kunagi saanud öelda, kui solvav sõimamine tundus.

Ville Merinen toob näiteks „tüüpilise vana aja mustri”, mis hiljem teraapias sageli kas partneri või lapse vaatevinklist lahti võetakse: Vanem tuleb purjuspäi koju ja sõimab terve pere läbi.

Perekond on harjunud seda vaikselt taluma, vahel põlvkondade kaupa. Järgmisel päeval on kodus imelik õhkkond, aga asja arutada ei saa. Varsti kordub sama asi.

Küll aga on Ville Merinen märganud, et viimastel aastatel on hakatud mõistma, kui kahjulikud on sõim ja solvamine.

Teraapia üks võtmeküsimusi on haiget tekitavate asjadega tegelemine rääkimise teel ja probleemide arutamine neid põhjustanud inimesega.

Vanemad põlvkonnad elavad veel arusaamaga, et lastel pole ilus oma vanemaid õpetada, kuid Merineni sõnul tahab noorem põlvkond kahjulikest harjumustest lahti saada.

Kui 25-aastane teraapias käinu soovib oma lapsepõlves kogetud sõimu vanematega arutada, võivad need vanemad olla täiesti üllatunud. Kuid sellel on hea, isegi suurepärane mõju, kui võite öelda, et teatud sõnad teevad tõesti haiget.

Teatud moel on noored rohkem valmis murdma seda koormat soomlaste ajaloos, et me lihtsalt vaikime, märkis Merinen.

Vanemal põlvkonnal võib olla tõesti raske asjadest avameelselt rääkida. Ja et vanemal pole õigust last kamandada ega sõimata, mõtiskleb Merinen.

Ja kui vanemad on surnud või pole nendega muul moel võimalik asju arutada, tuleb seda ise, oma mõistuse järgi teha.

Kui küsimus pole süstemaatilises ja pidevas sõimus, ei tohiks vanem end häbi alla matta, kui ta tunnistab, et ta kunagi nii tegi. Ville Merinen kirjeldab häbi kui „haiget tunnet”, mis võib ainult soodustada kahjulikku käitumist.

Kui oled korra või paar öelnud asju, mida väga kahetsed, siis ei tasu endale kurnavat koormat võtta.

Ville Merinen rõhutab, et liialdusi võib lastekasvatuses kergesti ette tulla, eriti kui oled väsinud, ülekoormatud ja tunned, et ei suuda olukorda kontrollida. Mõnikord jookseb mõistus lihtsalt kokku.

Näiteks teismelised on meistrid vanemate endast välja ajamises. Isegi kui nad midagi ei tee.

Aga lapse ees saab alati vabandada, mis on oluline.

Kui tunnete endas ära harjumuse sõimata ja solvata, ei piisa tingimata sellest, kui otsustate selle lõpetada. Teemat üles võttes vabandage ja öelge kõva häälega, et see peab nüüd lõppema – Merineni sõnul on niimoodi lihtsam otsusest kinni pidada, kui et seda ainult oma peas mõelda.

Lapsele ei saa ohustust panna, kuid võib öelda oma partnerile või mõnele teisele täiskasvanule, et ta ütleks, kui see jätkub.

Eriti laste puhul soovitan mõelda sisulisele küsimusele: kas soovite, et teie laps lepiks sellega, et teda näiteks koolis sõimatakse? Kui lepid sellega, teed seda ka kodus, märkis Merinen.

Vabandusel võib olla tervendav mõju ja see võib soodustada muutusi.

Sõimu objektil on aga hea öelda: „Ei, minuga enam nii ei räägita. Ma ei aktsepteeri seda.”

Kui sõim jätkub ka pärast seda, on see suurem probleem.

Ville Merineni sõnul kasutatakse sõimu relvana. See võib olla ka reaktsioon, aga tavaliselt on sellel mingi põhjus. Rääkimisviis võib olla kodust õpitud või teise reaktsiooni saamiseks kasutavad sõimajad järjest hullemaid sõnu.

See teekond on lõputu ja viib probleemideni. Merineni sõnul ei saa sõimu objekt aga alati ei öelda.

Soomes on palju perevägivalda. Kui vastu saab öelda ilma vägivalla ohuta, siis see on seda väärt, kuid on olukordi, kus selle ütlemine põhjustab vägivalda. Just siis on oluline kiiresti abi saada.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Ville (@terapeuttiville)

Kommentaarid
(Külastatud 875 korda, 1 külastust täna)