Läänemerd on aastakümneid peetud maailma kõige saastunumaks mereks. Keskkonna-alaste meetmete tulemusel on olukord paranenud, aga sinivetikas põhjustab jätkuvalt probleeme.
Soome keskkonnakeskuse teaduri Seppo Knuutila sõnul kannatab Läänemeri jätkuvalt eutrofeerumise (toitainete liigsisaldus) käes, mille tulemuseks on sinivetika vohamine, vahendab MTV.
Läänemere fosforisisaldust on suudetud alla tuua 60 protsenti ja lämmastiku kogust on vähendatud kolmandiku võrra. Läänemere iseärasusest tingituna aga vahetub vesi iga 30 aasta järel. Praeguste meetmete mõju tuleb seetõttu oodata veel aastakümneid.
Vee aeglasest vahetumisest tingituna on Läänemeri sisuliselt kinnine veekogu, mis on Põhjamerega ühenduses vaid mõne väina kaudu. Mere eutrofeerumise seisukohalt olukord niipea ei parane.
Fosforit satub merre seoses inimasutuste, tööstusjäätmete ning põllu- ja metsamajandusega. Reovee koormust on suudetud Knuutila väitel vähendada nii palju kui võimalik. Kõige suurem väljakutse on aga põllumajandus.
Kuigi põldude mineraalväetistega väetamine on vähenenud, on põldudesse aastate jooksul kogunenud palju mineraale nagu fosfor. Saastet on üritatud vähendada kipsiga töötlemisega. Kui põlde töödelda kipsiga kaks korda, siis langeb fosfori tase 10 aasta jooksul kaks korda.
Kui Läänemerel tehtaks kõik mis võimalik, siis on Knuutila väitel võimalik aastasaja keskpaigas vähendada vetikate vohamist 30-40 protsenti.
Soomes, Rootsis ja Taanis on reovee puhastamisega tegeldud maksimaalselt. Naaberriikides mujal, eriti aga Baltimaades, Venemaal ja Poolas on veel arenguruumi. Toidu tootmise väljakutsed on väga suured.
Igaüks saab aga ka ise palju ära teha puhtama keskkonna nimel. Lisada tuleks taimse toidu ja Läänemerest püütud kala söömist ning vähendada liha tarbimist. See on tervislik ühtemoodi nii Läänemere kui inimeste tervise jaoks.
Knuutila sõnul on Läänemeri soojenenud viimase 200 aastajooksul 3 kraadi, sellest 2 kraadi on lisandunud viimase 30 aasta jooksul. Soojas vees lahustub vähem hapnikku ja hapniku liikumine soojas vees kiireneb, mis süvendab hapnikuprobleemi. See kahjustab organisme ja taimi.
Kaob ka jääkate, mis mõjutab näiteks hüljeste ellujäämist talvisel ajal.
Knuutila ütleb, et inimtegevuse tulemusena on viimase 200 aasta jooksul Läänemerre jõudnud umbes 120 uut võõrliiki. Soomes leidub neid regulaarselt umbes 30. Mõnda peetakse kahjulikuks.
Konkreetne näide võõrliikidest on laevade põhja külge kleepuv tõru-kõrvits. Soome jõudis see juba 19. sajandi alguses. Kui seda poleks, siis poleks vaja kasutada mürgiseid värve.
