USA asjatundjate hinnangul võib Venemaa president Vladimir Putin säästa sõjalist jõudu, et rünnata NATO riike.
Sel kolmapäeval avaldas NATO Defense College raporti pealkirjaga “Russia’s military after Ukraine: down but not out” (tõlkes: Vene relvajõud pärast Ukrainat: vähenenud, aga mitte mängust väljas), mille kohaselt on jätkuvalt võimalik Venemaa rünnak NATO riikide vastu, vahendab Newsweek.
Aruandes märgitakse, et vaatamata kaotustele, mida Venemaa on kandnud sõjaväelaste, soomusmasinate, lennukite ja suurtükiväe relvastuse osas, ei ole Venemaa rünnakul Ukraina vastu oma sõjalist potentsiaali täielikult ära kasutanud.
„Pole antud korraldust üldmobilisatsiooniks. Võimaluse säilitamine vajadusel NATO-vastastes operatsioonides võib seletada mõningaid Venemaa Ukraina-vastase sõja tunnuseid ja „üllatusi”, näiteks õhujõudude piiratud kasutamist, vanemate relvade ja vähem täpsete relvasüsteemide järkjärgulist kasutuselevõttu, või vaoshoitud rünnakud küberruumis,” seisab raportis. „Ametlik Venemaa narratiiv on peaaegu alati kaitsev, kuid Moskva lähenemise olemus seisneb status quo (olukorra) muutmises. Selles kontekstis säilub võimalus rünnakuks NATO riigi vastu.”
Raport on koostatud praeguse Venemaa ja Ukraina vahel toimuva sõja ajal ja see on pannud paljusid ametnikke hoiatama, et Putin ei pruugi Ukrainas peatuda ja ta võib lõpuks asuda ründama mõnda NATO riiki.
Juunis rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski NATO juhtidega ja hoiatas, et Venemaa võib rünnata NATO riike.
„Järgmisel aastal võib olukord olla hullem mitte ainult Ukraina, vaid ka mitme teise riigi, võimalik, et NATO liikmesriikide jaoks, kes võivad sattuda Venemaa tule alla,” ütles Zelenski. „Siis on see meie ühine ebaõnnestumine – nii Ukraina kui ka NATO jaoks.”
Kolmapäeval avaldatud NATO raport kordas Zelenski hoiatusi ja tähendas: „Vene vägede kehv jõudlus Ukraina-vastase sõja esimestel kuudel ning ohvrite ja materiaalsete kaotuste ulatus peaksid siiski panema Venemaad mõtlema oma taastumisvõime ja NATO-le väljakutse esitamise üle.”
Nagu raportis märgitakse, on Venemaa sõjas Ukrainaga kandnud suuri kaotusi. Ukraina kaitseministeeriumi andmetele tuginedes märgitakse aruandes, et „24. veebruarist 2. juulini kaotas Venemaa 35 870 sõjaväelast, ligikaudu 1582 tanki, 3737 soomusmasinat, 800 suurtükiväesüsteemi, 246 mitmik-raketiheitjate süsteemi, 217 lennukit, 186 helikopterit ja 15 laeva.”
