Ajal, mil Ukrainas käivad ägedad lahingud, valmistutakse Soomes pealinna Helsingi kaitsmiseks. Õppusi viib läbi Uusimaa jäägripataljoni ülem Annukka Ylivaara.

Valmistutakse Helsingi piirkonna ja Uusimaa kaitseks. Venemaa rünnak Ukraina vastu näitab, mida selline asi endast kujutab, vahendab Yle.

Käimas on õppus Sapeli (tõlkes: Mõõk), mis toimub Hämneelinnas vanas lammutatavas vanglahoones. Vanglat asub ründama linnavõitluse üksus.

Paljude ajateenijate jaoks on tegemist nn lõpulahingu, ajateenistuse viimase suurema õppusega. Ajateenistust on saatnud koroonapiirangud ning Ukraina sõda.

Kolonelleitnant Ylivaara jaoks on see esimene suurem õppus uues ametis. Ta asus pataljoni etteotsa maikuu alguses, esimese naisena Soome maaväes selles ametis.

Sellest saab 27 aastat, kui esimesed naised Soomes ajateenistusse võeti. Neist esimestest naistest on praeguseks saanud juhtivad ohvitserid, keda saab kõrgematele kohtadele määrata.

Ylivaara koolitab üksuseid, mille ülesanne on sõjaolukorras võidelda linna südames. Linnajäägrite peamine ülesanne on tõrjuda eriüksuste dessante. Õppus on saanud uue tonaalsuse pärast seda, kui venemaa ründas Ukrainat.

Pärast Venemaa rünnakut tunnetavad paljud, et kaitsevad oma lähedasi ja Soomet.

Ukraina sõda on mõjutanud ka Soome ajateenistuse olemust. See annab täiendava motivatsiooni. Küsitluste järgi soovib 83 protsenti soomlastest, et riiki kaitstaks relvaga. See on ajaloos kõrgeim tase.

Soome kaitsejõududes jälgitakse ja hinnatakse Ukrainas toimuvat kogu aeg. On näha, et Venemaa on valmis suhteliselt lihtsalt sõda alustama ning see on suunatud nii tsiviilelanike kui sõjaväelaste vastu.

Õppusel harjutatakse ka haavatutele esmaabi andist. Raskelt haavatud evakueeritakse.

Ylivaara räägib, et tavaliselt on näha sõjaväelaste tegutsemist, aga selle taga on palkjude tugiüksuste tegevus, et võitlus oleks üldse võimalik.

Õppus Sapeli lõppes 2. juunil. Kaitseväelased aga võidakse peagi uuesti õppustele kutsuda. Pärast Venemaa rünnakut on kordusõppuste hulk Soomes oluliselt kasvanud.