Peaminister Kallase karm avaldus: Praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt pühitakse Eesti kaardilt minema

Praeguste NATO kaitseplaanide kohaselt pühitakse Eesti kaardilt minema, ütles  peaminister Kaja Kallas eile kolmapäeval ajakirjanikele.

Kallase sõnul näeb NATO kaitseplaan ette, et Eesti vallutatakse kõigepealt Vene vägede poolt ära ja alles siis vallutatakse tagasi, vahendab Financial Times.

See tähendab Kallase väitel, et Eesti pühitakse kaardilt minema ning Tallinna ajalooline kesklinn tehakse maatasa.

Kallase sõnul näeb NATO praegu kaitseplaan Balti riikide osas ette seda, et Vene vägedel lastakse sisse tungida ja siis vallutatakse need riigid 180 päeva jooksul tagasi.

Märkides, et praegu kestab Venemaa sissetung Ukrainasse juba enam kui 100 päeva ütles peaminister: „Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurusi, siis see tähendaks riikide ja meie kultuuri täielikku hävingut.”

Ta lisas: „Teie, kes te olete [pealinnas] Tallinnas käinud ja tunnete meie vanalinna ja siin asuvat sajanditepikkust ajalugu ja siinset kultuuri – see kõik oleks kaardilt pühitud, sealhulgas meie inimesed, meie rahvas.”

Kallas kommenteeris olukorda enne järgmisel teisipäeval Madriidis toimuvat NATO tippkohtumist, kus allianss arutab oma idatiiva kaitsmise plaane seoses Moskva sissetungiga Ukrainasse, sealhulgas Balti riikide kaitset.

Eesti, Läti ja Leedu taotlevad, et praegune strateegia, mille kohaselt on igas riigis umbes tuhat välisriikide sõdurit asendataks sellisega, milles NATO püüab kaitsta iga tolli oma territooriumi esimesest päevast peale, eriti pärast seda, kui NATO on näinud Vene julmusi Ukrainas.

Kommenteerides NATO kaitseplaani „see ala kaotada ja pärast seda vabastada”, ütles ta, et Vene vägede poolt Ukrainas Butša linnas toime pandud julmused toimusid umbes 80 päeva pärast sissetungi algust. „Nüüd näevad kõik, et see kontseptsioon tegelikult ei tööta,” ütles Kallas.

Kallas lisas, et on rääkinud Eestis asuvate välisvägedega – peamiselt Ühendkuningriigist pärit – ja nad ütlesid talle, et kui praegused plaanid tähendavad, et potentsiaalne Venemaa sissetung hävitab nad kõik, siis „neile ei meeldi mõte, et . . . nad peaksid surema.”

Küsimusele Kallase kommentaaride kohta vastas NATO ametnik, et alliansil on „plaanid ohtude ärahoidmiseks ja kõigi liitlaste kaitsmiseks, kuid me ei lasku kunagi operatsioonide üksikasjadesse. Peasekretär tegi selgeks, et heidutuse ja kaitse tugevdamine on järgmise nädala NATO tippkohtumise üks peamisi otsuseid.”

NATO allikas lisas: „Teeme rohkem tagamaks, et suudame kaitsta liitlaste territooriumi iga tolli, igal ajal ja mis tahes ohu eest. Me kohandame NATO vägede struktuuri, suurendades kõrges valmisolekus vägesid. Meil on ka rohkem NATO eelpaigutatud lahinguformatsioone, et tugevdada lahingugruppe idas.”

Kallas soovib Eestile, Lätile ja Leedule igaühele eraldada diviisi suurust kontingenti ehk 20 000–25 000 NATO sõdurit.

Kuid see ei tähenda, et kõik need sõjaväelased oleksid välismaalt või on igas riigis alaliselt. Kaasataks tuhanded Eesti, Läti ja Leedu sõdurid ja lisaks võib-olla brigaad 3000–5000 sõjaväelasest välismaalt, mis aja jooksul kasvab kahe brigaadini, ütles Kallas.

Saksamaa on teinud ettepaneku moodustada Leedus vägedest „tugev lahingubrigaad”, mis täiendaks praegust umbes 1000 sõdurist koosnevat pataljoni, kuid enamik sõduritest asuksid Saksamaal ja saaksid lühikese etteteatamise või seoses õppustega Baltimaadesse liikuda.

Kallas ütles nn Saksa mudeli kohta: „Ma ei oleks nendesse erinevates mudelites nii kinni, kui need annavad tulemuse, et suudame end kaitsta juba esimesest päevast peale.”

Samuti taotlevad Balti riigid regioonis olemasoleva õhuturbemissiooni suurendamist, et anda NATO lennukitele võimalus vajadusel vaenlase reaktiivlennukeid alla tulistada.

Kallas rõhutas, et Eesti on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise „suurim toetaja”, kuid ütles, et näib ebatõenäoline, et Türgi otsus nende riikide liitumistaotlusi blokeerida saab järgmise nädala tippkohtumiseks lahenduse.

Kommentaarid
(Külastatud 1,025 korda, 12 külastust täna)