Soomes on vaktsiinikahjude registreerimine plahvatuslikult kasvanud. Kui varem registreeriti aastas vähem kui 6000 kahjulike kõrvaltoimete teadet kõigi ravimite ja vaktsiinide kohta, siis 2021. aastal tehti ainult koroonavaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete kohta enam kui 25 000 teadet.

Soome meditsiiniväljaandes Duodecim on välja toodud, et teated vaktsiinikahjude kohta on enamasti puudulikud. Neist ei tule näiteks välja patsientide varasemad kroonilised haigused. Seetõttu jäävad näiteks viited trombooside kohta küsitavaks.

Väljaande andmetel on murettekitav see, et inimesed peavad kõigi oma tervisehädade põhjustakas vaktsineerimist. See on omakorda tekitanud olukorra, kus vähile viitavate tervisehädade puhul ei minda uuringutele, vaid tehakse teade vaktsiinikahjude kohta. Sellised isikud on suunatud hiljem arsti juurde.

Arstid teevad samuti teateid vaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete kohta ja need on enamasti asjalikud.

Kahjulike kõrvaltoimete teadetega püütakse tuvastada uusi, varem välja toomata kõrvaltoimeid. Kui teade tuleb, siis analüüsitakse, kas seevõib olla seotud vaktsiinidega.

Näiteks 2021. aasta märtsis Soomest tulnud teade kahjuliku kõrvaltoime kohta oli käivitav tegur Vaxzevria  (AstraZeneca koroonavaktsiini) tromboosiohu uurimiseks Euroopa tasemel.

Väljaande andmetel analüüsitakse pidevalt vaktsiinide kahju-kasu suhet. Samas pole tõenäoline, et välja tuleb uusi, seni tuvastamata kahjulikke kõrvaltoimeid.

Praegu ületab vaktsiinidest saadav kasu nende poolt tekitatud võimaliku kahju, kuigi Omikroni variandi puhul on vaktsiinide mõju nõrgenenud.

Ühtlasi jälgitakse vaktsiinide ohutust. Seetõttu on kahjulikest kõrvaltoimetest teatamine oluline.