Pooled Soome koroonasurmadest on olnud käesoleval kevadel – miks see nii on?

Soome koroona olukord hakkab paranema, aga koroonasurmade arv on Soomes praegu terviseameti andmetel kõrgem kui varem pandeemia ajal.

Veebruarist maikuuni oli Soomes koroonasurmade plahvatuslik kasv. Käesolev nädalal kerkib Soomes koroonasurmade arv üle 4000. Märtsi lõpust on juurde tulnud ligi 1000 koroonasurma, vahendab MTV.

Aprilli keskpaigast mai alguseni registreeriti Soomes 474 koroonasurma ja sellele eelneva kahe nädala jooksul 337.

Soomes loobuti kõigist koroonapiirangutest veebruari keskel. Maskikohustus kaotati 14. aprillil.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et koroonasse surevad väga haiged ja eakad inimesed. See tähendab, et neid surmajuhtumeid poleks saanud ära hoida isegi siis, kui piirangutega oleks jätkatud.

Kõigi koroona tagajärjel surnute mediaanvanus on kerkinud Omikroni variandi puhul 82 eluaasta pealt 84 peale. See tähendab, et pooled surnutest on olnud sellest vanemad.

Järvineni sõnul on tõenäoline, et kui poleks olnud koroonat, siis oleks võinud mingi muu põhjus tuua nende inimeste puhul kaasa tervise kehvenemise.

Soome suur koroonasurmade arv ei kajastu statistikas suremuse kasvuna. Mitmetes teistes riikides on surmade numbrid veelgi suuremad.

Varem on eakatel inimestel põhjustanud surma gripp ja RS-viirus, nüüd on see koroona. Lisaks on nakatumiste arv Omikroni variandi puhul kümme korda kõrgem kui varem epideemia ajal. Sellega arvestades pole surmade arv eriti suur.

Maailma terviseorganisatsioon WHO teatas eile, et kahe aasta jooksul aastatel 2020-2021 on maailmas koroona tagajärjel surnud 13-17 miljonit inimest. Varasem hinnang oli palju väiksem.

Surmade arvu puhul on arvestatud varasemat ja koroona aja surmade arvu. WHO hinnangul näitab suur surmade arv seda, et riigid peaksid enam panustama tervishoidu.

Kommentaarid
(Külastatud 1,690 korda, 1 külastust täna)