Davosi majandusfoorumist pidi saama tugi Ukrainale sõjas Venemaa vastu. Nagu välja tuleb, käis seal aktiivne Euroopa Liidu lammutamine.
Nagu kirjutab Itaalia mõjukas väljaanne Corriere della Sera oma allikatele tuginedes on loomisel uus poliitiline, majanduslik ja sõjaline liit Ühendkuningriigi, Poola, Ukraina ja Balti riikide baasil, kuhu hiljem lisanduks ka Türgi.
Corriere della Sera kirjeldas olukorda Davosi foorumil teisipäeva, 24. mai õhtul, millest pidi kujunema kõige tähtsam õhtu. Kohale olid kutsutud Belgia, Kreeka ja Hispaania peaministrid, samuti Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde, Euroopa Komisjoni mõjukad esindajad Paolo Gentiloni ja Frans Timmermas, paljude riikide võtmeministrid, Prantsuse välisluure juht ja paljud teised. Ent sellelt kohtumiselt puudus kõige tähtsam külaline – Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. Ta lubas kohal olla, aga kohale ta ei ilmunud.
Kuleba millestki olulisest ilma ei jäänud, kuna vähemalt formaalselt sellel kohtumisel sõda ei mainitud. Samas näitas see sürrealistlik vaikus ja Kuleba puudumine, milline veelahe valitseb praegu Ukraina ja Euroopa Liidu võtmeriikide vahel. Seda tühimikku tahab endale haarata Briti peaminister Boris Johnson – ning see võib kaardid Euroopas täiesti segi lüüa. Nimelt on Briti peaminister teinud ettepaneku täiesti uue poliitilise, majandusliku ja sõjalise liidu loomiseks Euroopas – ja seda alternatiivina Euroopa Liidule. See koondaks riike, mis on pettunud Brüsselis ning Euroopa Liidu juhtriigi Saksamaa reaktsioonis Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Boris Johnson on seda võrku pununud nüüd juba enam kui kuu aega. Briti peaminister esitles oma ideed esimest korda 9. mail, kui ta käis Kiievis ja kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Uue Euroopa ühenduse liider oleks Suurbritannia ja selle liikmed oleksid Ukraina, Poola, Eesti, Läti ja Leedu, ning võimalik, et tulevikus ka Türgi. Pärast Johnsoni külaskäiku Kiievisse on seda ideed edasi arendatud ning Briti koostöö Ukrainaga on muutunud üha tihedamaks.
Johnsoni ettepaneku kohaselt oleks selle liidu alustalad riiklik suveräänsus, vaba turumajandus ja vastuseis Moskva agressioonile. Kiiev pole seda ettepanekut veel heaks kiitnud, aga pole ka tagasi lükanud. Ukraina juhtkond on aga üha enam veendunud selles, et Saksamaa ja Prantsusmaa pole huvitatud Vene presidendi Vladimir Putini alistamisest. Seda näitab sanktsioonide ja Ukraina relva-abiga viivitamine. Zelenski ootab veel 23. juunit, mil toimub Euroopa Liidu tippkohtumine, kus peaks tulema arutusele Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse omistamine Ukrainale. Pole aga üldse kindel, et Ukraina selle saab, kuna see võib ärritada teisi riike nagu Albaania ja Põhja-Makedoonia, mis on oma kandidaatriigi staatust oodanud aastaid. Seetõttu arvatakse, et tuleb hägune otsus stiilis, et Ukrainal on olemas „Euroopa perspektiiv” (nn Thessaloniki valem).
Sellisel juhul võtab Zelenski palju tõsisemalt Johnsoni pakkumist. Samas on võimalik, et sellise arengu kohta levitatakse jutte selleks, et mõjutada Euroopa otsustajaid. Samas võib Briti pakkumine olla ka savijalgadel, sest tal pole selliseid võimalusi Ukraina toetamiseks nagu Euroopa Liidul. Samuti pole kindel, et liituvad Poola ja Balti riigid, kes sellisel juhul seaks löögi alla oma suhted Brüsseliga.
Küll aga haistab Johnson sellest poliitilist kasu. Nimelt soovib ta Euroopa Liidust lahkumise lepingu uuesti lahti võtta ja seda muuta. Johnsoni ettepanek on muuta jõudude tasakaalu Euroopas ja see võib paljastada koalitsiooni, mis on tekkinud Ukraina toetuseks – eesotsas Poola ja Ühendkuiningriigiga – seda vastandina mitmetele teistele riikidele, mis on küünilised ja kõhklevad. Ühendkuningriik üksi on andnud Ukrainale praeguse sõja käigus rohkem sõjalist ja majanduslikku abi kui terve Euroopa Liit kokku. Poola on abistanud rohkem kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia kokku. Nii näitab Putini sõda Ukraina vastu juba praegu mõrasid Euroopa ühtsuses.
