Kui Soomes puhkeb sõda, siis kasutatakse tsiviilajateenistuse läbinuid riigikaitse ülesannete täitmiseks. Praktikas tähendab see ühiskondlikult kasulike ülesannete täitmist nagu logistika, hoolduskindlus ja toiduga varustatus.

Kohad, kus tsiviilajateenistuse läbinuid rakendatakse on samalaadsed nendega, kus oldi ajateenistuse ajal. On ka selliseid ülesandeid, mis tuleb täita sõltumata ettevalmistusest, vahendab Iltalehti.

Tsiviilajateenistuse läbinute puhul rakendatakse määrust, mille kohaselt „igaüks teeb seda tööd ja täidab ülesandeid, mida ta tunneb paremini ja millest on sõjaolukorras ühiskondlikult kasu”.

Sõjaolukorras võetakse tsiviilajateenistuse kohtade seast maha ühendused, sihtasutused ja kogudused. Küll aga võivad tsiviilajateenistuse läbinud sõjaolukorras olla ametis omavalitsustes, riigiasutustes, ülikoolides, kutsekoolides või päästekoolides.

Tsiviilajateenistuse läbinuid kasutatakse sõjaolukorras vastavalt vajadusele, aga neile sõjaväelisi ülesandeid ei anta. Nad pole saanud vastavat koolitust relvade ja laskemoona osas ning kaitsejõud ei määra neile sõjaolukorras sõjaväelisi ülesandeid.

Soome tsiviilajateenistuse registril on ülevaade nendest, kes on läbinud tsiviilajateenistuse ja kuuluvad vastavasse reservi. Sõjaolukorras võtab mobilisatsiooni läbiviija ühendust tsiviilajateenistuse keskusega.  Inimesed võidakse kokku kutsuda ka töö- ja majandusministeeriumi määrusega.