Eesti ja Soome gaasisüsteemihaldurid Elering ja Gasgrid Finland sõlmisid kolmapäeval koostööleppe LNG ujuvterminali (laeva) ühiseks rentimiseks ja haldamiseks tagamaks Eesti ja Soome gaasivarustuskindlus ning võimaldamaks lõpetada vene torugaasi tarbimise vajadus.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul toob antud lepe selguse LNG tarneahela kõige olulisema osa ehk LNG ujuvterminali osas. „Meie ühine tegevus, sealhulgas läbirääkimised laevaomanikuga lähevad plaanipäraselt, et kindlustada laeva saabumine meie piirkonda aasta lõpuks.“

„Kui ujuvterminaliga ehk LNG hoiustamise laevaga on saanud selle keerulise ja paljusid osapooli hõlmava koostööprojekti nurgakivi paika, siis Eestis jätkame Alexela ja Infortariga läbirääkimisi haalamiskoha väljaarendamiseks Paldiskis. Nendest läbirääkimistest sõltub, mis hetkest gaasikauplejad saavad asuda LNG terminali kasutama gaasi koguste regiooni toimetamiseks. Tahame tulla esimesel võimalusel avalikuks terminali kasutamise reeglitega turuosalistele,“ lisas Veskimägi.

Eleringi ja Gasgridi sõlmitud koostööleppe järgi arendavad osapooled LNG ujuvterminali kasutuselevõtmiseks vajaliku taristu ja kannavad seotud kulud kummaski riigis ise. Samas ujuvterminali rendikulud kantakse ühiselt. Ujuvterminali rendikulud jagunevad osapoolte vahel samas proportsioonis Eesti ja Soome gaasitarbimisega ehk Eleringi osalus on 20 ning Soome partneril 80 protsenti.

Praeguse plaani järgi saabub LNG ujuvterminal Eestisse selle aastal lõpus ja jääb siia kuni selle vastuvõtmise võimekus on ka Soomes olemas.  Soomes seistes suudab ujuvterminal teenindada parimal moel nii Soome kui Eesti kliente ja tagada mõlema riigi varustuskindluse. LNG ujuvterminali olemasolul Soomes saab Eesti kahepoolse gaasivarustuse, Balticconnectori ja LNG terminali kaudu põhjast ja Läti gaasiühenduse kaudu Läti maa-aluse gaasihoidla, Klaipeda terminali ja Poole-Leedu gaasiühenduse põhiselt lõunast.