NATO kavatseb seoses Vene ohuga tuua piiridele püsivad sõjalised üksused. See tähendab eelkõige Balti riikide kaitse tugevdamist.

Praegu on Venemaa ja Velgevenega piirnevates Balti riikides vaid väike NATO kontingent, mis on rohkem toetusavaldus kui iseseisev sõjaline jõud, vahendab Telegraph.

Selle väiksekontingendi asemele tuuakse üksus, mis on võimeline Vene rünnakule vastu seismailmaet peaks tooma kohale lisajõudusid.

„NATO on oluliselt muutumas,” ütles peasekretär Jens Stoltenberg. Põhjuseks on Venemaa agressiivne tegevus.

NATO väeosade suurus ida suunal on kasvanud 40 000-ni, seda on ligi 10 korda enam kui oli enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu.

Stoltenbergi sõnul peaks NATO suurem esindatus idapiiril kinnitatama Madriidi tippkohtumisel juunikuus.

Stoltenberg rääkis NATO idapiiri tugevdamisest vahetult pärast seda, kui Briti peaminister Boris Johnson käis Kiievis ja kohtus seal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.