Maailma terviseorganisatsioon WHO hoiatab salapärase laste maksahaiguse ehk hepatiidi eest, mis on eriti levinud Euroopas.
Haiguse tagajärjel on surnud üks laps ning 17 last on vajanud maksa siirdamist. Kokku on tuvastatud 169 haiguse juhtu 12 riigis, aga see arvatakse olevat jäämäe maapealne osa, vahendab Telegraph.
Juhtumid on avastatud lastel alates ühest elukuust kuni 16 eluaastani. Neist enamus on viidud haigusega haiglasse.
Esimesed juhtumid tuvastati Suurbritannias, kus praeguseks on haigestunud 114 last. 13 juhtumit on olnud Hispaanias, 12 Iisraelis ja 11 USA-s.
Haigust on veel leitud Taanis, Norras, Iirimaal, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaal, Rumeenias ja Belgias.
Asjatundjate hinnangul pole haigestumise põhjuseks koroonavaktsiin, kuigi seda on kahtlustatud. Suurbritannias haigestunud lastest polnud keegi vaktsineeritud.
WHO andmetel pole teada, kas tegemist on hepatiidi juhtumite arvu kasvu või teadlikkuse suurenemisega hepatiidi suhtes. Sellele vaatamata peetakse raskete juhtumite nii suurt hulka erakordseks.
Mitte ükski neist juhtumitest pole seotud levinumate A, B, C, D ja E hepatiidi viiruse tüvedega. Teadlased uurivad, kas haiguse levik võib olla seotud mõne levinud külmetushaiguse, näiteks adenoviiruse levikuga. Suurel osal haigestunutest oli külmetushaigus ja osadel koroona.
Teadlased ei välista samas, et haigust võib põhjustada mõni uus koroona tüvi.
Seni pole lastel maksahaigust koos koroonaga esinenud. Briti teadlaste hinnangul võivad haigestumise põhjuseks olla koroonasulud, mistõttu ei puutunud lapsed vahepeal viirustega üldse kokku ning nende immuunsüsteem nõrgenes.
Tavaliselt põhjustavad viirused lastel maksahaiguse kergemat vormi, aga nüüd haigestuvad lapsed raskelt. Lastel esineb maksahaiguse rasket vormi üldse harva, mistõttu on praegune olukord väga erakordne.
