Soome sõjateaduste doktor ja küberturvalisuse professor Jarno Limnéll kutsub üles kaasa mõtlema teemal, mis juhtub, kui Vene praegune võim kukub.

Limnéll kutsub Uusi Suomi blogipostituses lisaks Ukraina sõja kestuse ja geograafilise ulatuse prognoosimisele mõtlema ka selle üle, mis saab siis, kui sõda ükskord lõppeb.

Professori hinnangul on üks asi selge: Putin jätab endast maha nõrgema Venemaa kui see oli siis, kui ta 22 aastat tagasi riigi etteotsa asus. Olukord jääb samaks, olgu selle eesotsas Putin või keegi teine. Venemaast on saanud majanduslik ja poliitiline paariariik.

Venemaa eesotsas on ka varem olnud despootlikke juhte, aga Putin on eriti suur despoot. Pärast tsaari-Venemaad tegi otsuseid poliitbüroo ja pärast seda nomenklatuur. Nüüd on aga ainult Putin. Tema aeg on aga Venemaa eesotsas lõpusirgel.

Limnélli sõnul on veretu võimuvahetus Venemaal pigem erand. Pole teada, kes või mis Venemaad pärast Putinit juhtima hakkab: kindel mantlipärija puudub.

Üks on aga selge: pärast Putinit järgneb ühiskonnas kaos. Kui Vene riik kokku kukub, siis ohustab Soomet ennenägematu põgenikevool Venemaalt.

Limnélli sõnul on Putini kukutamisele järgnevast kaosest Venemaal Soomes väga vähe räägitud. 2015. aasta pagulaskriis polnud üllatus, aga ometi see üllatas ühiskonda. Käesoleval aastal tuleb ainuüksi Ukrainast Soome rohkem pagulasi kui terve 2015. aasta jooksul kokku. Kui Venemaa peaks kokku kukkuma, siis on pagulaste hulk veelgi suurem.

Professori sõnul on Venemaa lühikese ajaga nii majanduslikult, sotsiaalselt kui poliitiliselt ajas mitukümmend aastat tagasi läinud. See avaldub paratamatult ka Soomes. Tasakaalu leidmine pole lihtne, sest tulijate suhtes ei saa olla sinisilmne – samas lahkuvad paljud kodust reaalsetel põhjustel.

Limnélli sõnul tuleks hakata Soomes tõsiselt mõtlema ja valmistuma selleks, kui Venemaa peaks kokku kukkuma.