Porvoos elava pere 7-aastane laps viidi oktoobri lõpus koroona tõttu kiirabiga haiglasse. Porvoo pereema Tanja (nimed muudetud) väitel on see asi, mis tundus uskumatu.
Ema Tanja väitel tundus, et sellised asjad võivad juhtuda kellelagi kusagil kaugel, aga mitte oma pere inimestega. Läks aga teisiti, vahendab MTV.
Nakkus saadi pere lähedaste vaktsineerimata inimeste käest. Kõigepealt haigestus peres 9-aastane tütar Maija. Haigus oli õnneks kerge ja põhjustas vaid külmetushaiguse nähtusid. 4-liikmelises peres tehti kõik, et peresisest nakatumist vältida. Tütar isoleeriti oma tuppa. Pereemal Tanjal ja isal Mikkol olid juba esimesed vaktsiinidoosid saadud, teine doos pidi tulema novembris.
Isolatsioonile vaatamata tekkisid ka pereemal Tanjal koroona haigusnähud kolm päeva pärast tütre haigestumist. Kui maitse- ja lõhnataju kadusid, siis teadis pereema, et tegemist on koroonaga ning seda kinnitas ka positiivne testi tulemus. Isa Mikko ja 7-aastane poeg Niilo käisid samuti testi tegemas ja jäid tulemust ootama. Selles faasis oli pere isoleerunud igaüks oma tuppa.
Pereisa testi tulemus oli negatiivne, aga Niilo kohta tulemust ei tulnud, kuna proov oli transpordi ajal riknenud. Mingeid haigusnähtusid aga Niilol sel ajal ei olnud, mistõttu jätkas pere oma elu karantiinis. Vanemad olid mures, kuna poja kaasasündinud veresuhkru häire tõttu kuulus ta koroona riskigruppi.
Järgmisel ööl see juhtuski. Niilo oli juba õhtul kurtnud kerget peavalu, aga hommikul oli selge, et kõik pole korras. Ema ärkas poja nutuse hüüde peale „Aita!”. Niilo tuli hommikul nuttes ema juurde ja ütles, et nägi unes painajaid. Pereema tundis selle peale, et kõik pole korras.
Samal ajal võttis Niilo emal käest kinni ja tiris ta tualetti. Ema küsis Niilolt tema enesetunde kohta, aga poiss ei suutnud enam lauseid moodustada. Ta jõudis veel öelda, et tal on paha olla, aga pärast seda sõnu enam ei tulnud. Ema helistas pereisale, kes oli väljas autot pesemas – tule tuppa, sest Niiloga pole kõik korras.
Isa tuli kohale nagu välk ning hindas lapse olukorda. Vanemad vaatasid teineteisele otsa. Ema küsis, kas helistan, ja isa vastas, et helista. Kiirabi tuli kiiresti kohale. Kiirabitöötajatel olid seljas kaitseülikonnad, kuna perest oli ühel inimesel tuvastatud koroona.
Pereema Tanja pidi pärast kiirabi tulekut minema maja ülakorrusele. Olukord oli ema jaoks raske, sest ta oleks tahtnud olla lapse kõrval. Koroona tõttu seda aga teha ei saanud. Õnneks sai pojaga koos olla negatiivse testi tulemuse saanud pereisa ja Tanja vaatas toimuvat aknast. Kiirabitöötajad võtsid Niilolt juba maja hoovis eri proove ja küsisid küsimusi, et poja seisukorda kindlaks teha. Niilo ei osanud isegi öelda, kus ta on. Tema üks näopool oli muutunud lõdvaks.
Niilo ei suutnud öelda isegi „must kass”, vaid puterdas midagi „musta ilma” taolist. Niilo sai ise ka aru, et kõne oli häiritud. Siis sõitis kiirabi sireenide huilates minema.
Tanja räägib, et emana oli tal koju jääda väga kurb. Lisaks teadmine, et pojaga on midagi lahti, aga keegi ei oska öelda, mis täpselt. Kas 7-aastasega võib midagi taolist juhtuda?
Kiirabis hakkas Niilo oksendama. Talle oli toeks isa Mikko, kes oli olukorra tõttu hirmul. Teekond Porvoost Helsingi uude lastehaiglasse ei võtnud õnneks kaua aega. Pereisa väitel juhtus edasi kõik nagu filmis. Haiglas oli vastas palju töötajaid kaitseülikondades, et võtta Niilolt eri teste: vereproovid, kompuutertomograafia, magnetpildid, EEG-ajuelektri uuring ja selgrooüdi proovid.
Poisile tehti ka koroonatest ja see oli positiivne. Verenäitudest tuli välja põletik ja piltidelt oli näha ajuturse vasemal poolel. Niilol oli ajus põletik, mis põhjustas ühe näopoole lõtvuse ning kõnevõime ja mälu kaotuse.
Praeguste teadusuuringute põhjal on teada, et koroona põhjustab eri aju ja närvisüsteemi häireid. On teada, et koroona mõjutab aju vereringet, seetõttu hakati koroonapatsientidele andma verd veeldavaid aineid. Ka Niilole anti haiglas verd veeldavaid ravimeid. Poiss veetis haiglas kokku kolm ööd.
Mõne päeva pärast oli ajupiltidelt näha, et turse on vähenemas. Pärast seda pääses poiss õhtul koju. Praegu jälgivad vanemad kodus poja olukorda ja ärkavad öösel, et seisundit kontrollida. Uued proovid tehakse siis, kui karantiin on läbi.
Niilo seisund on nüüd hea ja ema tunneb selle üle rõõmu. Niilo ei julge aga üksi kuhugi jääda, kuna kardab, et kõik kordub. Olukorra tõsidusest hoolimata räägib 1. klassi laps nüüd uhkusega, kuidas ta vilkurite ja sireenide saatel ära viidi.
Arstide väitel kulges Niilol haigestumine kiiresti ja viirus tungis otse ajju. Õnneks taandusid kõige hullemad haigusnähud kiiresti. Selle eest tuleb kiita vanemate ja meedikute kiiret tegutsemist.
Nüüd, kui pere on pääsenud hullemast, tahab Tanja rõhutada vaktsiinide tähtsust. Piisavalt kõrge vaktsineeritus oleks ehk aidanud lapse haigestumise ära hoida. Keegi ei tea, millal kellegagi võib juhtuda ja kui hullusti. Pereema soovib, et kõik laseks end vaktsineerida. Vaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest. Ühtlasi kaitstakse sellega teisi inimesi enda ümber.
Tanja ise on kohanud inimesi, kes räägivad, et põevad haiguse läbi ja vaktsiini pole vaja. Võib minna õnneks ja haigus on kergekujuline. Alati on aga see oht, et viirust levitatakse edasi ja keegi teine haigestub raskelt. Kuidas edasi elada teadmisega, et oled põhjustanud kellegi raske haigestumise?
Tanja arvates keskenduvad inimesed liigselt vaktsiinide kahjulikele kõrvaltoimetele, kuigi misiganes apteegi ravim võib neid põhjustada. Rasked kõrvaltoimed on nii ravimite kui vaktsiinide puhul siiski harvaesinevad.
Tanja räägib, et inimesed räägivad oma inimõigustest, et see on igaühe otsus, kas vaktsineerida või mitte. Samas võiks vaktsineeritutel olla õigus elada normaalset elu.
