Soomes lubati 80-protsendilise vaktsineeritusega kaotada piirangud, aga seda ei juhtu – miks see nii on?

Soomes lubati veel kuu aega tagasi, et kui saavutatakse 80-protsendiline vaktsineeritus, siis kaotatakse kõik piirangud. Nüüd on 80 protsenti täis, aga piirangud ei kao kuhugi.

Põhjuseks on asjaolu, et koroona ohjes hoidmiseks 80 protsendist ei piisa. Soomes ei taheta konkreetset numbrit välja öelda, mis on piisav, aga mujal maailmas on leitud, et vajalik on 100-protsendiline vaktsineeritus ja isegi sellest võib jääda väheks, sest koroona levib edukalt ka vaktsineeritute hulgas. Ehk siis vaktsineerimine ei suuda ära hoida koroona levikut, vaid ainult vähendab ohtu saada raske koroonahaigus ja koroonasse surra.

Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles MTV-le, et veel pole teada, kui suur vaktsineeritus on vajalik koroona ohjes hoidmiseks.

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi strateegiajuht Pasi Pohjola ütles, et uut eesmärki vaktsineerituse osas ei seata, kuna see ei oma enam tähtsust. Tema sõnul peaks olema üldine eesmärk saavutada võimalikult suur vaktsineeritus. Karjaimmuunsuse osas aga hinnang puudub ja selle prognoosimine on keeruline. See selgub alles siis, kui see saavutatakse. Taani eeskuju näitab, et ka üle 85-protsendilise vaktsineerituse juures võib nii nakatumiste kui haiglapatsientide arv kiiresti kasvada.

Soomes on kavas kehtestada piirkondlikud piirangud, kui need on vajalikud. Soome terviseameti prognoosi kohaselt püsib koroonaga nakatumine kõrge kogu talve vältel, nii et piirangud on vajalikud kuni kevadeni välja. On raske öelda, mis saab edasi, ütles Pohjola.

Karjaimmuunsus tähendab seda, et ühiskonnas on vaktsineeritus ja haiguse läbipõdemine sellisel tasemel, et enam ei nakatu ka üksikud vaktsineerimata inimesed. Sellisel juhul epideemia vaibub iseenesest.

Terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles karjaimmuunsuse kohta, et epideemia ei vaibugi. Praegu arvavad asjatundjad, et nakatumiste tase langeb, aga koroonat esineb igal talvel. See, kui madalale nakatumiste tase langeb, pole veel teada.

Soome evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo ütles, et kahe vaktsiinidoosiga karjaimmuunsust ei saavutata. Põhjuseks on Delta variandi suur nakatumisvõime ning vaktsiinide mõju langus. Delta variandi nakatumise kordaja on 5-7 ehk kaks korda kõrgem kui oli viiruse algsel variandil. Aivelo väitel tuli 80-protsendilise vaktsineerituse eesmärk viiruse algsest variandist, aga Delta variandi puhul see enam ei kehti.

Nüüd on tähtis saada vaktsineeritus võimalikult kõrgele, et patsientide haiglasse sattumist ära hoida.

Sotsiaal- ja terviseministeeriumi spetsialist Liisa-Maria Voipio-Pulkki ütles eelmisel neljapäeval, et naasmist koroona-eelsesse aega enam pole. Koroona jääb mööda maailma tiirlema nagu muud hingamisteede haigused ja tsükkel on sarnane gripiga. Vaktsineerida on vaja teatud osa inimestest veel aastaid.

Aivelo arvates hakkab koroonaviirus käituma nagu külmetushaigust põhjustavad teised koroonaviirused ehk seda esineb igal aastal. Pandeemiad kestavad tavaliselt 2-4 aastat. Nüüd on kaks aastat möödas ja ollakse ilmselt pandeemia keskel. Läheb veel paar aastat, enne kui olukord normaliseerub.

Normaalsusse naasmine tähendab seda, et viirus käitub nagu teised viirused, aga ei põhjusta suurt koormust tervishoiule, et oleks vaja kehtestada piiranguid. Aivelo ütles, et kui koroona hakkab käituma nagu gripp, siis tuleb selle vastu vaktsineerida iga teatud aja tagant. See tähendab ühtlasi, et haiglate võimekust tuleb tõsta. Praegune võimekus on seatud gripi järgi.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et HUS-is valmistutakse selleks, et koroonapatsiendid koormavad haiglaid veel mitme aasta vältel. Vaktsineerimata patsiente jätkub nii tänavuseks kui järgmiseks talveks. Haiglasse satuvad ka vaktsineeritud patsiendid, kuna vaktsiinid ei hoia täielikult ära mitte midagi.

Gripihooajal sattus varem raskes seisus HUS-i intensiivi hooaja jooksul ligi 100 patsienti. Praegu aga pole võimalik intensiivravi võimekust koroonale vastavaks kiiresti kasvatada, kuna puudus on töötajatest.

Praegu on HUS-i intensiivis ligi 10 koroonapatsienti. See on kogus, millega saadakse hakkama isegi siis, kui see jääb pikaks ajaks selliseks. Järvinen ütles, et selle kogusega saadakse hakkama, aga üksikute patsientide lõikused võivad edasi lükkuda. Sellist asja on tulnud ette ka gripiepideemiate ajal. Järvineni hinnangul aitab koroonapatsientide arvu vähendada suurem vaktsineeritus.

Järvinen ütles, et praegu on seis selline, et intensiivis on vaid üksikud vaktsineerimata patsiendid ja raskes seisus on peamiselt vaktsineeritud, aga eakad patsiendid. Järvineni arvates pole praegune vaktsineeritus veel piisav, et piirangutest võiks loobuda.

Kommentaarid
(Külastatud 2,036 korda, 1 külastust täna)