Soomes ehitati suurel hulgal tervisekeskusi ja nüüd on need müügis

Ema ja tütar, Riitta ja Janika ostsid Pirkanmaal Kangasalas tühjaks jäänud Kuhmalahti tervisekeskuse 65 000 euro eest. Kohalik omavalitsus pani keskuse oksjonile ning tehing tehti ära.

Praegu müüvad omavalitsused massiliselt tervisekeskusi, et kulusid kokku hoida. Müügihinnad on enamasti väga madalad, vahendab Helsingin Sanomat.

Müüki on tulemas täiesti uued tervisekeskused, mida vallad on viimaste aastate jooksul ehitanud lootuses teenuseid lähemal pakkuda. Kas neid objekte üldse keegi osta tahab, sõltub asukohast. Kui Sodankyläs müüdi augustis kompleksi, kuhu kuuluvad tervisekeskus, sõjaväeosa haigla ja 3 hektarit maad, oli parim pakkumine 600 eurot. Omavalitsus jättis asja müümata.

Kui tervisekeskused kedagi ei huvita, siis lasevad omavalitsused need ära lammutada. Aga ka lammutamine pole odav. Seetõttu ollakse valmis objektid müüma tühise hinna eest. Näiteks 20 000 elanikuga Jämsä linn müüs 1980ndatel aastatel ehitatud tervisekeskuse paar aastat tagasi eraisikule 3300 euro eest. Praegu seisab hoone tühjalt.

Odavalt müümine tasus end ära, ütles Jämsä linnapea Anna-Liisa Juurinen. Tühjad hooned neelavad raha isegi siis, kui seal midagi ei toimu. Seetõttu tasub objektid ära müüa isegi siis, kui hind on madal, sest küttekulud on kõrged.

Soomes on käimas sotsiaal- ja terviseteenuste reform, kus teenused liiguvad suurematesse keskustesse. Seetõttu jääb palju väiksemaid tervisekeskusi kasutuseta. Jämsäs tegutseb endiselt haigla, mida hallatakse koostöös ettevõttega Pihjajanlinna. Leping on jõus kuni 2025. aastani. Ka haigla tulevik on ähmane.

Lõuna-Pohjanmaal Kauhavas müüdi terve Härmä haigla maha 2010 euroga. Eelmisel oksjonil augustis oli hind 7501 eurot ja selle hinnaga keegi ei ostnud. Kohaliku ravipiirkonna hinnangul aga tasus müüa, kuigi hind oli praktiliselt olematu. Ostja oli eraisik, kes ostis hoone ettevõttele. Seal üüritakse ruume välja.

Põhja-Karjalas Kitees müüdi äsja tervisekeskus 10 500 euroga. Omavalitsus loodab, et hoonesse tuleb ettevõtteid.

Suuremates linnades nagu Jyväskyläs ja Helsingi piirkonnas ehitatakse tervisekeskused ümber korterelamuteks. Väiksemates kohtades aga oodatakse, et tervisekeskused võtavad üle ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti.

Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika on samuti ettevõtjad. Nad loodavad hoonesse tuua pesula, samuti õmblustöökoja ja tassi- ning särgitrüki töökoja.

Soomes on viimastel aastatel rajatud palju tervisekeskusi, aga neid on liiga palju. Nüüd on hakatud keskuste rajamist piirama, et mitte raisata miljoneid mõttetult hoonetesse, millel pole kasutust. On aru saadud, et uus ja korralik hoone ei taga tingimata teenuste säilumist. Kõigest sellest ei piisa, kui pole piisavalt töötajaid ning elanikke.

Kõige hullem on see, et omavalitsused on tervisekeskused ehitanud võla peale ning nüüd müüakse need maha võileivahinnaga. Paljud kohalikud otsustajad pole veel aru saanud, et terviseteenused liiguvad hoonetest üle rohkem inimeste kodudesse. Ühiskonna digitaliseerumine toob kaasa hoonete tühjenemise. Hooned pole enam teenuste osas määravad. Peamiseks probleemiks on saanud töötajate puudus.

Kangasalas tervisekeskuse ostnud ema ja tütar Riitta ja Janika vaatavad lootusrikkalt Eesti poole, et hoonele elu sisse puhuda. Nad on varem toonud Eestist õmblejaid, nüüd loodavad sealt saada meedikuid.

Aluevaalit | Suomi rakennettiin täyteen turhia terveysasemia, ja nyt niitä myydään pois pilkkahintaan – Riitta Tuominen päätti lyödä rahoiksi täysin uudella bisneksellä

Terveysasemia ja sairaaloita myydään yhä enemmän, kun tulevat hyvinvointialueiden valtuustot joutuvat tekemään karsintaa. Turvassa ei ole uusikaan kiinteistö. Rakennettiin liikaa, myöntävät viranomaiset. RiittA TUOMISESTa ja Janika Haulosta, äidistä ja tyttärestä, tuli terveysaseman omistajia huhtikuussa. “Ei siitä ole kauan, mutta aika on tuntunut pitkältä. Nyt on palloteltu, että saataisiin tiloihin yrittäjiä.

Kommentaarid
(Külastatud 1,159 korda, 1 külastust täna)