Soome andmekaitse spetsialistide info kohaselt on kurjategijad jõudnud pangapettuste ja isikuandmete kalastamise juurest täiesti uuele tasemele, kus ollakse võimelised mobiiltelefon üle võtma ja isegi vestlusi pealt kuulama.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti Traficomi küberturvaüksus sai oktoobris neli korda enam teateid pangapettuste katsete kohta kui eelmisel aastal samal ajal, vahendab Yle.
Soome keskkriminaalpolitsei info kohaselt on veebipettustega tekitatud kahju Soomes oktoobri lõpu seisuga 9 miljonit eurot.
Pangakoodide kalastamine toimub peamiselt e-posti, SMS-sõnumite või libaveebikülgede abil. Andmekaitse spetsialistide väitel aga sagenevad pettused mobiiltelefonides telefonide rakenduste kaudu.
Kui mobiiltelefoni õnnestub paigaldada mõni kahtlane rakendus, siis võib juhtuda, et kasutaja oma seadet enam ei kontrolli. Telefoni tunginud kurjategija võib saata, vastu võtta ja kustutada sõnumeid ilma, et kasutaja neid näeb. Ta saab teha kõnesid ja neile vastata. Halvematel juhtudel võib sissetungija võtta enda valdusse telefoni mikrofoni ning pealt kuulata toas toimuvaid vestlusi.
Mobiiltelefonidega seotud ohud on aasta algusest mitmekordistunud. Kurjategijad püüavad telefone enda valdusse saada mitmel moel. Näiteks võib see juhtuda rahvusvahelistes lennujaamades, kui näiteks kogemata liituda kurjategija wi-fi võrguga.
Kõige lihtsam viis end kaitsta on teha kõik vajalikud tarkvara uuendused.
Keskkriminaalpolitsei info kohaselt kasutatakse digimaailma pettuste puhul ära inimeste nõrkusi. Kui teema tundub inimese jaoks lähedane, siis ta ei oska ohtu karta. Tavaliselt pakutakse mingit majanduslikku kasu või isikuandmeid ja öeldakse, et sellega on kiire. Seda tasub meeles pidada.
Samalaadsed asjad toimuvad ka andmekaitse valdkonnas. Rõhutakse kiirusele, et midagi vananeb juba homme. Et nüüd kohe on vaja kuhugi sisse logida. See on tavaliselt märk, et midagi on valesti.
E-posti ja libaveebikülgede kaudu tehtavad pettused on kurjategijate jaoks enamasti odavad ja lihtsad lahendused. Selline petukampaania toob tavaliselt hästi sisse. Kurjategijad võivad saata korraga kümneid miljoneid petukirju. Kui neist väike osa õnge läheb, siis on juba hästi. Nad annavad oma pangaandmed, mida kurjategijad ära kasutavad.
Asjatundjad soovitavad sellega seoses säilitada tervet kahtlust, kas iga asi on ikka tõsi ning kaaluda enne, kui oma andmeid kuhugi sisestada.
Kõige tähtsam nõuanne on see, et ei tohiks avada kahtlasi linke ning kuhugi kahtlasse kohta sisse logida või edastada oma andmeid. Aga ikka on nii, et mõni eksib ja kurjategija võidab. Motiiv on tavaliselt raha. Väikestest tükkidest saab lõpuks kenake summa kokku.
Andmekaitse alal on kõige nõrgem lüli alati inimene. Tehniliste lahendustega on võimalik ohutust suurendada, aga teadmiste ja arusaamade arendamine on andmekaitse puhul võtmetähtsusega.
Digitaalses keskkonnas on soomlasi pikalt kaitsnud väike keelepiirkond. Paljud varasemad pettused on välja tulnud põhjusel, et need on teostatud kehvas soome keeles. Soome keel aitab, sest ka masintõlge soome keelde pole niisama lihtne. Tulevikus aga ei saa selle peale enam loota, sest tõlkerobotid arenevad pidevalt. Lisaks manipuleeritakse piltidega, et usutavust suurendada. Pildimanipulatsioonide puhul on raske vahet teha, mis ehtne ja mis mitte.
Kurjategijad kasutavad kõiki võimalusi ja neid ei piira miski. Samal ajal kogutakes inimeste kohta üha rohkem eri teavet. Neil andmetel on hind ja neid kasutatakse ära.
https://yle.fi/uutiset/3-12172880
