Täna oli ERR-i Ringvaate saates Võrumaa naine Riina Kütt, kes on ravimiameti statistikas koroonavaktsiini raskete kõrvaltoimetega inimene.
Kütt rääkis, et kõik algas 28. juulil, kui naine sai oma esimese ja seni ainsa vaktsiinidoosi. Kohe 24 tunni jooksul algas käe paresteesia ehk suremine. Ta ärkas käe tugeva suremise peale. See läks edasi: siis tulid jalad, siis teine käsi ja siis igasugused muud hirmutavad sümptomid.
Naine rääkis, et neelu piirkonna refleksid olid ära umbes kaks nädalat, aga siis tulid need tagasi. Ja siis kadusid vahepeal uuesti ära, aga praegu on jälle tagasi.
Mis puudutab jäsemeid, siis need on endiselt häiritud, juurde on tulnud ebamugavad asjad, kui ärkad, siis labajalg teeb nagu koera saba, rääkis Kütt. Selle nimi on hüperrefleksia, kui niimoodi ootamatult jalad liiguvad.
Naine rääkis, et pimedas ta enam ei orienteeru, ei saa aru, kus on, öösel ei saa aru, kuidas külge keerata, kuna puudub ruumi taju.
Kadus ära köhimise- ja okserefleks. See tekkis märkamatult. Sai aru, et midagi on tõsist, kui arst käis neelupiirkonna spaatliga üle ja küsis, kas midagi ei häiri. Siis tehti aju kompuuteruuring, aga midagi ei avastatud. Hambaarsti juures ei saanud aga käia, kuna hambaarst ütles, et see on ohtlik.
Siis sai naine lõplikult aru, et midagi on valesti. Öösel ärkas selle peale, et hakkas lämbuma. Suppi süües nirises vedelik valesse kohta ja tekkis ebamugavus kopsu piirkonnas. Põhimõtteliselt võib toidust ära lämbuda, kuna midagi ei tunne ja ei suuda välja köhida.
Naine on abi otsinud meditsiinist, on tehtud uuringud, tuvastatud, et pole teadaolevaid närvihaiguseid nagu radikuliit või multiskleroos. Pole teada, miks käed surevad. Neelupiirkonna uuringud aga toimusid liiga hilja.
Küsimusele, kas sümptomid on vaktsiinist, vastas Kütt, et sümptomid algasid 24 tunni jooksul pärast vaktsineerimist. Tal pole midagi sellist varem olnud ja perekonnas pole ka olnud. Tal pole veel diagnoosi. Tal on üks süst, pole koroonatõendit, on ühiskonnast isoleeritud.
Ta polnud vaktsiinivastane, läks teadmisega, et võivad olla kõrvaltoimed, lootis, et ei juhtu midagi. Naine ütles, et ta pole ainukene. Viimase 10 kuu jooksul on registreeritud 218 inimest, kel olnud vaktsiinide rasked kõrvaltoimed. Ta tahaks, et ka need teised tulevad oma lugudega välja. Samuti pooldab ta vaktsiinikahjude fondi loomist.
Naine ütles, et tema eesmärk on saada diagnoos, ravi ja saada uuesti ühiskonna liikmeks. Nüüd tahetakse teha veel seljaaju uuring. Seni peab hakkama saama kuidagi. Lisaks on ühiskonnast isoleeritud, kuna tal on ainult üks vaktsiinidoos. Ta on nii kurnatud nurka surutuse tundest, et see viib rivist välja.
