Eestis sai omale presidendiks filosoofiakuninga, kes on Eestis üks võimekamaid teadlasi. Nüüd tahab ta Eestist teha targa riigi.

Filosoof Platon ütles kunagi, et ideaalses riigis peaks juhid olema kõrgelt haritud tarkusearmastajad ehk filosoofiakuningad. Hea juht oli Platoni arvates see, kes ei ajanud taga mitte võimu, vaid tõde. Sellised valitsejad on kõige vähem altid korruptsioonile, vahendab Helsingin Sanomat.

Platon võiks olla rõõmus, kui kuuleks Eesti uuest presidendist Alar Karisest. Ta on harukordne riigijuht, kuna tal on seljataga pikk teadlase karjäär. Ta on molekuli- ja arengubioloog ja ta on üks Eesti tsiteeritumaid teadlasi.

Eesti parlament valis Karise presidendiks augusti lõpus. Veel paar nädalat enne seda ei teadnud Karis, et temast saab järgmine Eesti president.

63-aastane Karis ütles Soomes intervjuud andes, et ta isegi ei mänginud selle mõttega.

Eestis ei valita presidenti nagu Soomes. Seal otsivad erakonnad sobiliku kandidaadi, paluvad tal osaleda ning lõpuks hääletavad parlamendis. Nii juhtus ka Karisega, kes sai telefonikõne augustis ja oli nõus olema kandidaat. Enne seda ütles ta kevadel antud tele-intervjuus, et pole presidendi ametist huvitatud.

Augustis toetasid teda algul reformi- ja keskerakond. Lõpuks valiti Karis ära teises voorus järgmiseks viieks aastaks. Nagu Karis ise ütles, sai temast president paari nädala jooksul. Teisipäeval saabus ta esimesele riigivisiidile Soome ja kohtus muu hulgas president Sauli Niinistöga.

Intervjuu alguses lükkab Karis ümber väite, et ta on maailma kõige haritum riigijuht. Samas oleks see sobiv kirjeldus, kuna Eesti peab end hea haridusega riigiks ning on haridustulemustelt möödunud isegi Soomest. Seetõttu on loomulik, et riigil on ka kõrgelt haritud president.

Kuigi Karis lõpetas teadustööde tegemise juba paarkümmend aastat tagasi, on ta jäänud ikka teadlaseks. Ka Karise vanemad olid teadlased, nii et see on geenides. Samas on ta nii pikalt töötanud halduse alal, et teadusse oleks raske naasta.

Teaduslikust mõtlemisest võib ka presidendile kasu olla. Teadlane mõistab, et kõigele pole vastuseid ja et on olemas ka nn hallid tsoonid. See on vahel raske poliitikutele, kelle jaoks on sobilikud ainult jah ja ei vastused.

Karis on rahvusvahelise akademeelise karjääri teinud bioloog, kellest sai siis Tartu ülikooli rektor. Pärast seda oli ta Riigikontrolli juht ja Eesti Rahva Muuseumi juht.

Karis on olnud administraator, aga milline on tema poliitiline eelistus? Nagu ta ise väidab, siis tuleb ta väljastpoolt ja on sõltumatu. Ta pole olnud ühegi erakonna liige, aga tal on oma väärtused. Ta märgib, et on konservatiiv, kuna peab traditsioone tähtsaks. Majanduslikus mõttes on ta liberaal, aga muretseb inimeste pärast, kes on sattunud raskesse seisu. Ses mõttes võib teda pidada ka sotsiaaldemokraadiks.

Inimeste sattumine raskesse seisu on just see, mis Karisele Eestis muret teeb. See on üks põhjus, miks Eestis ja ka mujal on inimesed teineteisele vastandunud. Selline vastandumine on ohtlik kõigile, aga eriti Eesti-sugustele väikestele riikidele.

Karise väitel pole Eesti erakonnad kõiki inimesi ära kuulanud. Karise üks eesmärkidest on panna inimesed omavahel rääkima. Ta saab aru, et on poliitilisi ringkondi, kellele meeldib vastandumine, kuna see aitab hääli saada. Populismi esineb Karise väitel igas erakonnas.

Lisaks inimeste vastandumisele on Eestis Karise väitel muidki probleeme nagu Vene agressiivne välispoliitika ja Valgevene, mis laseb pagulasi üle piiri Poola ja Leetu. Karise väitel on probleem selles, et Venemaaga ja Valgevenega pole võimalik suhelda.

Soome on Karise väitel positiivne erand, mis ei tähenda, et Eesti peaks hakkama Soomet kopeerima. Hea on see, kui Venemaaga suheldes on mitmeid võimalusi.

Soome ja Eesti suhteid peab Karis headeks, aga sellega ei saa rahulduda. Eesti ja Soome on Karise väitel head sõbrad, aga ei tunne teineteist piisavalt hästi. Ta viitab sellele, et eestlased räägivad üha vähem soome keelt ja Soome ülikoolides õpetatakse üha vähem eesti keelt. Kultuurilist diplomaatiat ei saa aga alahinnata.

Karis on ise õppinud kaks aastat soome keelt, aga soome keele oskus on pärast seda praktika puudumise tõttu läinud rooste.

Soome ja Eesti vahel on Karise väitel ka erinevusi, mis peegeldub koroona olukorras. Eestis ja teistes Balti riikides on nakatumiste arv hakanud viimastel nädalatel kiiresti kasvama ning purunevad uued rekordid. Eestis on vaktsineeritus alla 60 protsendi, Soomes üle 70 protsendi.

Kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis Soomes järgitakse reegleid paremini, ütles Karis. Ta peab silmas eelkõige näomaskide kasutamist ja ohutusvahesid. Samadel põhjustel on ka vaktsineeritus Soomes palju kõrgem.

Karis ütles, et on presidendina juba kutsunud inimesi üles vaktsineerima ja reeglitest kinni pidama, et ei peaks kehtestama karme piiranguid. Olukord võib Eestis veelgi halveneda, aga Karis loodab, et inimesed on targad.

Oma ametisse asumise kõnes kasutas Karis terminit tark rahvas. Ta ei pidanud silmas seda, et kõigil oleks doktorikraad. See tähendab, et osatakse teha häid otsuseid. Ja et otsused põhinevad teadusel, vaidlustel ja faktidel.

Teadus on oluline, kui ühiskond tahab lahendada raskeid probleeme nagu seda on kliimamuutus. Karis on oma karjääri jooksul tegelenud ka kliimaprobleemiga. Ta on näinud kokku kuivavat Tšaadi järve ja Kongo jõge, mille pind oli plastikuprügi all.

Karise väitel teeb talle muret, kui inimesed arvavad, et kliimaprobleemid on kohalikud, kuigi tegemist on ülemaailmse probleemiga. Tavalised inimesed ei pruugi rahvusvahelistest kliimakokkulepetest aru saada. Kui inimestele öelda, et nad peavad elu lõpuni oma eluviisi muutma, siis peab selleks olema põhjalik selgitus. See on ka poliitikute ülesanne selgitada, miks teatud reegleid ja määrusi vajatakse, märkis Karis.

https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000008317186.html