Soome intensiivravi arst: Me ei jaksa enam

Soome haiglates ei paista koroona-vastases võitluses lõppu. Seda lõppu pole näha ka praegu, 1,5 aastat pärast koroonapandeemia algust.

Olukord on muutunud väljakannatamatuks nii haiglaõdedele kui arstidele. Viimati oli haigla intensiivis normaalne olukord 2020. aasta märtsis. Pärast seda pole mingist normaalsusest olnud enam juttugi, vahendab ühe intensiivravi arsti juttu Iltalehti.

Algul tuli operatsioonide tegemisest üldse loobuda. Kõik sõltub haiglaõdede arvust. Pole ressursse ega varus olevaid õdesid.

Algul õpetati anestesioloogia õed kiirkorras ümber intensiivravi õdedeks, ent nad on pidanud tegema tööd, milleks neil pole ettevalmistust. Poolteist aastat tagasi mindi üle nn kahe intensiivi süsteemile, kus koroonapatsiendid on teistest eraldatud.

Ühes Soome piirkonna riiklikus haiglas on keskmiselt 8 intensiivravi kohta. Koroonapatsiendid aga koormavad intensiivravi võimekust. See omakorda suurendab operatsioonide võlga.

Suurem intensiivravi tähendab operatsioonisaalide sulgemist. Kui intensiivis on 3 koroonapatsienti, siis tähendab see, et inimesi tuleb hakata mujale suunama.

Intensiivravi patsientide arv on sügise jooksul kasvanud üle terve Soome. Reedese seisuga oli intensiivis kokku 36 koroonapatsienti, 20. septembril oli neid 19.

Patsiente saadetakse haiglatest pikkade vahemaade taha. Kunstliku hingamise alla olevate patsientide transport kujutab endast aga ohtu, kuna kanüülid ja hingamistorud võivad lahti tulla. Patsientide üleviimisel teise haiglasse peavad olema kaasas anestesioloog ja intensiivravi õde.

Patsientide saatmine on ses mõttes keeruline, et Helsingi ja Tampere haiglad võivad olla täis. Päijät-Hämest on saadetud patsiente Turu ja Kuopio haiglatesse.

Kui haiglas on valves kaks anestesioloogi ja üks sõidab patsiendiga kaasa, siis langeb kogu vastutus haiglas ühe arsti peale. Kui samal ajal tuleb teha kaks elustamist, siis peab arst valima, kes jääb ellu.

Patsientide üleviimist tuleb aga ette päris palju. Näiteks on tulnud üle viia 7 patsienti 9 päeva jooksul. Lisaks koroonapatsientidele on tulnud üle viia näiteks ajuvigastusega patsiente, kes saadetakase Helsingisse neurokirurgiasse. Üleviimised on väga kurnavad.

Arstid räägivad, et enam ei jaksa. Kui tuleb vajadus patsient üle viia, siis ei jätku enam neid, kes sellega peaksid tegelema. Järgmisel päeval tuleb taas tööle tulla.

Näiteks on piirkondlikus haiglas olnud olukordi, kus vabu intensiivravi kohti on kaks, aga intensiivravi vajavaid patsiente neli. Siis on tulnud patsiente paigutada palatisse, kuhu tavaliselt viiakse patsiendid toibuma pärast operatsiooni. Selline palat aga ei vasta intensiivravi tingimustele. Tavaliselt viiakse sellisel juhul intensiivravi vajavad patsiendid järgmisel päeval mujale.

Tavaliselt küsib iga patsient enne intensiivravil hingamisaparaadi alla panekut, et kas ta veel ärkab ja jääb ellu. Aus vastus on arstil: „Sa võid surra”, aga seda tavaliselt patsiendile ei öelda. Haiglasse on raskes seisus hakanud lisanduma noored täiskasvanud. Lisandunud on eelkõige vaktsineerimata isikute haiglaravi vajadus.

Haiglas hinnatakse pidevalt, kas patsient vajab intensiivravi või mitte. Kui kohti on puudu, siis peab arst tegema valiku. Vanus pole alati määrav, kas patsient saadetakse intensiivravile või mitte. Arvestatakse sellega, millised kaasuvad haigused on patsiendil.

Haiglas võib olla 50-aastane mitmete haigustega inimene, keda ei saadeta intensiivi, aga võib olla 85-aastane kõbus vanainimene, kes ära päästetakse. Otsus tehakse pärast igakülgset kaalumist.

Maailmas on koroonasse surnud miljoneid inimesi, Soomes mitu tuhat. Koroona uudised on Soomes olnud leebed võrreldes teiste riikidega.

Soomes ei näe uudistes laipade hunnikuid, ülekoormatud intensiivravi osakondi ega ka seda, et lähedane inimene nutab koroonapatsiendi voodi kõrval teisel pool klaasi, kuna lähedased ei saa patsiendiga olla tema viimastel eluhetkedel.

Sellele vaatamata on Soome meedikud olnud juba pikalt üle koormatud. Tavalised on pidev kiirustamine ja stress. Inimesi on pidevalt puudu. Süüakse ja käiakse tualetis siis, kui on mahti. Soomes on haiglaõdesid aastaid alaväärtustatud. Noored õed on õppinud midagi muud ja vahetanud ala. See protsess algas juba enne koroonat ja jätkub koroona ajal.

Olukord on väga raske nii haiglaõdedele kui ka arstidele. Olukorra parandamiseks on üks lihtne võimalus. Loodetakse vaktsineerituse suurenemise peale. Meedikud on saanud juba kolm vaktsiinidoosi. Kui sellisel juhul nakatuda, siis kulgeb haigus leebelt ja haiglaravi pole vaja.

Need aga, kes ühel või teisel põhjusel ei taha end vaktsineerida lasta, peaks kandma maski, hoolitsema kätehügieeni eest ning hoidma eemale rahvamassist.

Vaktsiinidel võivad olla küll erinevad kõrvaltoimed, aga üks on arsti väitel kindel: neis pole mingeid 5G ega muid jälitusseadmeid.

Nyt puhuu teho­hoito­lääkäri: “Emme jaksa enää”

Lääkäri Katriina Rautjärvi kertoo, miten raskasta pandemian etulinjassa on. Kuolemanpelko on jatkuvasti läsnä teho-osastolla. Sairaalan henkilökunta syö ja käy WC:ssä, jos ehtivät. Koronan vastaiselle taistelulle ei sairaaloissa näy loppua. Anestesian ja tehohoidon erikoislääkäri Katriina Rautjärvi kertoo Iltalehdelle, ettei 1,5 vuoden jälkeenkään koronataistelulle näy loppua. Tilanne on kestämätön niin hoitajille kuin lääkäreillekin.

Kommentaarid
(Külastatud 3,484 korda, 1 külastust täna)