Ootamatu avaldus: koroonavaktsiini kahjulikud kõrvaltoimed on 90 protsendil soomlastel

Koroonavaktsiinide kahjulike kõrvaltoimete tõttu on Soomes tehtud rekordiliselt palju teateid. Soome ravimiamet Fimea samas rõhutab, et vaktsiinist saadav kasu ületab siiski võimaliku kahju.

Soomes ei tehta vaktsiinikahjudest saladust. Esimest korda avalikustatakse kõik kahjude juhtumid avalikult veebis, vahendab MTV.

Koroona vastu vaktsineerimise tagajärjel esinevad mingil kujul kahjulikud kõrvaltoimed Soomes 90 protsendil vaktsineeritutest.

Enamus kahjulikest kõrvaltoimetest on leebed, osal on vaid valu süstimise kohas, rääkis Fimea peaarst Maija Kaukonen.

Kahjulikest kõrvaltoimetest annavad inimesed Kaukoneni sõnul aktiivselt teada. Teisalt on teada, et vaktsiinid on efektiivsed ja tekitavad reaktsiooni nagu lühiajalised palaviku-, valu- ja punetusehood. Need esinevad üheksal kümnest vaktsineeritust, ütles Kaukonen.

Paljudel inimestel on pärast vaktsineerimist esinenud südamepekslemine ja peavalu. Sellistest kõrvaltoimetest on Kaukoneni väitel teada antud. Võib esineda ka närvisüsteemi häireid, mida kutsutakse Vaccination anxiety ehk vaktsineerimisega seotud ärevustunne. Sellega kaasnevad südamepekslemine, uimasus, vererõhu muutused, sügelus ja higistamine. On esinenud ka minestamist.

Osa naistest on kaevanud pärast vaktsineerimist muutusi menstruatsioonis, eriti valulikkust ja menstruatsiooni pikenemist. Kaukoneni väitel on selle kohta tulnud palju teateid inimestelt. Euroopa ravimiametis uuritakse, milline on vaktsineerimise mõju menstruatsioonile. Seni pole seost avastatud, aga vaktsineerimise mõju menstruatsioonile on väga levinud.

Soome ravimiametile Fimea edastatud info põhjal on menstruatsioonihäired pärast vaktsineerimist väga erinevad.

Meditsiiniliselt on vaktsineerimise rasked kahjulikud kõrvaltoimed need, kus inimene on sattunud haiglasse. Need on näiteks mRNA vaktsiinidega seotud südamelihase põletikud. Need on Kaukoneni väitel harvaesinevad, aga võimalikud.

Kevadel oli palju juttu AstraZeneca koroonavaktsiiniga seotud vere hüübimise häiretest. On olnud ka muid kahjulikke kõrvaltoimeid, millest avalikkuses pole olnud eriti juttu. Kaukoneni väitel uuritakse praegu neerupõletiku, nahalööbe (Erythema multiforme), menstruatsioonihäirete ja põletikulise sündroomi (Multisystem inflammatory syndrome) seost koroonavaktsiinidega.

Kaukoneni väitel arvatakse vaktsiinidega olevat seotud neerupõletikud ja närvisüsteemi kahjustav Guillan Barre’i sündroom.  AstraZeneca vaktsiinidega seoses on tuvastatud nn Capillary leak sündroom ehk väikeste veresoonte lekkimine ning Guillan Barre’i sündroom.

Kaukonen samas rõhutab, et kõik kõrvaltoimed, millest teada antakse, pole veel ametlikud kahjulikud kõrvaltoimed. Kui aga leitakse seos mõne kõrvaltoime ja vaktsiini vahel, antakse sellest teada.

Fimeale on antud teada ka vaktsineerimisele järgnenud surmajuhtumistest. Sel puhul aga ei pruugi Kaukoneni väitel olla põhjus vaktsiinis. See, et surmadest on teatatud ei tähenda koheselt, et vaktsiin oli surma põhjustaja. Terviseameti uuringu põhjal on suremus vaktsineeritutel praegu väiksem kui rahvastikus tervikuna.

Vaktsiinide kahjulikest kõrvaltoimetest on teada antud kõigis vanusegruppides. Kui vaktsineerima hakati, siis olid kõrvaltoimed põhiliselt meedikutel ja eakatel inimestel, kuna neid vaktsineeriti esimesena. Kui vaktsineerima hakati nooremaid inimesi, on kõrvaltoimed esinenud ka noorematel. Noortel on kõrvaltoimed samad mis teistel.

Fimea peaarst Kaukonen rõhutab, et vaktsiinide ohutust jälgitakse pidevalt. Kui vaktsiinile on antud müügiluba, siis tähendab see, et saadav kasu on suurem kui võimalik kahju. Praegu on see jätkuvalt veel nii.

Kaukoneni sõnul käib asi nii, et kui vaktsiini või mõne muu ravimi puhul esinevad kahjulikud kõrvaltoimed, pannakse need kirja, siis neid uuritakse ja vajadusel võetakse kasutusele abinõud. Kaukoneni väitel ei varjata Soomes vaktsiinide kahjulikke kõrvaltoimeid. See on esimene kord, kui Soomes on info vaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta internetis kättesaadav. Jälgitakse kõiki ravimeid, aga koroonavaktsiini puhul tehakse info avalikuks.

Kommentaarid
(Külastatud 7,408 korda, 1 külastust täna)