Soomes on arvatavalt kümneid tuhandeid inimesi, kes kannatavad nn pika koroona ehk long covidi vaevuste käes. Pikaajalise koroona raviks pole aga enamasti vaja eriarstiabi.

On siiski grupp inimesi, kelle elu mõjutab pikk koroona oluliselt. Osa on pidanud töölt kõrvale jääma, vahendab MTV.

Juunikuus avas Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS esimese pika koroona kliiniku Meilahti haiglas Helsingis. Patsiente on nii palju, et kõiki ei jõuta vastu võtta.

Praegu tegeletakse kõige raskemate juhtumitega, mille puhul on vaja eriarstiabi ja uuringuid. Leebemate haigusjuhtudega praegu ei tegeleta, rääkis pika koroona kliiniku peaarst Helena Liira.

Pika koroona haigusnähud on väga erinevad. Need võivad olla näiteks õhupuudus, peavalu või juuste väljalangemine. Mõnedel patsientidel on halvenenud liikumisvõime. Kõige üldisem vaevus on kurnatus ehk väsimus, mis puhkamisega ära ei kao.

Vaevuste erinevust näitab asjaolu, et need võivad olla nii füüsilised kui neuroloogilised. Neuroloogilised vaevused on näiteks mälu nõrgenemine ja keskendumisraskused. Neuroloogilised vaevused on patsientidele hirmutavad.

Long covidi tekkemehhanismi ja soodustavaid tegureid veel ei teata. Koroonahaigus ise on ohtlikum vanematele meestele, aga pika koroona patsiendid on põhiliselt naised, tihtilugu keskeast nooremad. Põhjust ei teata.

Soome long covidi kliinikus on samuti rohkem naispatsiente kui mehi. Samas võib pikka koroonasse haigestuda igaüks, nii nagu ka koroonasse. Pika koroona ärahoidmiseks aga on lihtne nõuanne: kui hoiduda koroonast, siis hoidutakse ka pikast koroonast. Seetõttu on oluline, et kõik laseksid end vaktsineerida. See pole kerge haigus.