Komisjoni ettepanek aitab vähendada tulevikus elektroonikajäätmeid ja võimaldab elektroonikaseadmeid edaspidi laadida ühe ja sama laadijaga. Komisjoni tegevus on küll viimase kümne aasta jooksul aidanud vähendada turul olevate laadimislahenduste arvu 30-lt 3-le, kuid seni ei ole probleemile täielikku lahendust pakutud.
Täna esitatud ettepanekuga raadioseadmete direktiivi läbivaatamise kohta ühtlustatakse laadimispistikud ja kiirlaadimistehnoloogia: kõigi nutitelefonide, tahvelarvutite, kaamerate, kõrvaklappide, kaasaskantavate kõlarite ja käeshoitavate videomängukonsoolide standardpistikuks saab USB-C.
Lisaks teeb komisjon ettepaneku eraldada laadijate müük elektroonikaseadmete müügist. Sellega suurendatakse tarbijate mugavust, vähendatakse laadijate tootmise ja äraviskamisega seotud ökoloogilist jalajälge ning toetatakse seeläbi rohe- ja digipööret.
Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Margrethe Vestageri sõnul on aeg õigusaktiks küps: „Oleme ettevõtjatele andnud piisavalt palju aega pakkuda välja oma lahendused, kuid nüüd on aeg rakendada ühtse laadija kasutuselevõtmiseks seadusandlikke meetmeid. See on oluline võit nii tarbijate kui ka keskkonna jaoks ning kooskõlas rohe- ja digipöörde eesmärkidega.“
Komisjon teeb järgmised ettepanekud:
- elektroonikaseadmete ühtlustatud laadimispistik: ühtseks laadimispistikuks saab USB-C. See võimaldab tarbijatel laadida oma seadmeid sama USB-C laadijaga, sõltumata seadme kaubamärgist.
- ühtlustatud kiirlaadimistehnoloogia, mis aitab vältida seda, et eri tootjad piiravad põhjendamatult laadimiskiirust, ning tagada, et seadme laadimise kiirus on mis tahes ühilduva laadija kasutamisel sama;
- laadija müügi eraldamine elektroonikaseadme müügist: tarbijad saavad osta uue elektroonikaseadme koos laadijaga või ilma. See vähendab nii asjatult ostetud kui ka kasutamata jäävate laadijate arvu. Uute laadijate tootmise ja äraviskamise vähendamine kahandab elektroonikajäätmete kogust hinnanguliselt ligi tuhat tonni aastas;
- rohkem teavet tarbijatele: tootjad peavad andma rohkem teavet laadimise tõhususe kohta, sealhulgas võimsuse kohta, mida seade vajab, ja selle kohta, kas seade toetab kiirlaadimist. See teave aitab tarbijatel aru saada, kas olemasolevad laadijad vastavad uue seadme nõuetele või milline ühilduv laadija valida. Koos muude meetmetega aitab see tarbijatel piirata uute laadijate ostmist ja säästa tarbetutelt laadijatelt 250 miljonit eurot aastas.
Järgmised sammud
Komisjoni ettepaneku raadioseadmete direktiivi läbivaatamise kohta peavad nüüd seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetlus) kohaselt vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu. Ettepaneku vastuvõtmisele järgneb 24 kuu pikkune üleminekuperiood, mis annab tööstusele enne kohaldamise algust piisavalt kohanemisaega.
Ühtse laadija kasutuselevõtuks on vaja, et kaabli mõlemad otsad – elektroonikaseadme ja välise toiteallika jaoks – oleksid täielikult koostalitlusvõimelised. Seadmepoolse otsa koostalitlusvõime saavutamine on märgatavalt keerulisem ja just seda võimaldab täna esitatud ettepanek. Välise toiteallika koostalitlusvõimet käsitletakse komisjoni ökodisainimääruse läbivaatamisel. Seda tehakse selle aasta lõpu poole, nii et see jõustuks täna esitatud ettepanekuga samal ajal.
Taust
Euroopa Liidus müüdi 2020. aastal ligikaudu 420 miljonit mobiiltelefoni ja muud kaasaskantavat elektroonikaseadet. Igal tarbijal on keskmiselt umbes kolm telefonilaadijat, millest nad kasutavad korrapäraselt kahte. Sellest hoolimata on 38% tarbijate sõnul neil vähemalt üks kord esinenud olukord, kus nad ei saa oma mobiiltelefoni laadida, sest olemasolevad laadijad ei ühildu. Olukord on tarbijate jaoks ebamugav, kuid ka kulukas, sest nad kulutavad aastas ligikaudu 2,4 miljardit eurot eraldi laadijatele, mis ei tule elektroonikaseadmetega kaasa. Lisaks moodustavad äravisatud ja kasutamata laadijad igal aastal hinnanguliselt ligikaudu 11 000 tonni elektroonikajäätmeid.
