Juuni lõpus oli tööbüroodes ning omavalitsuste juures arvel kokku 316 200 töötut tööotsijat. Seda on 100 700 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 62 000 võrra enam kui kaks aastat tagasi juunis. Töötute tööotsijate arv kasvas eelmise kuuga võrreldes 15 100 võrra. Töötutest tööotsijatest olid omavalitsuste kliendid 163 500. Töötute tööotsijate hulka kuuluvad ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Info pärineb töö- ja majandusministeeriumi tööhõive ülevaatest.

Juuni lõpus oli sundpuhkusel kogu riigis 47 200 inimest, mida on 90 400 võrra vähem kui mullu samal ajal. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusel 34 100 inimest, mida on 82 800 võrra vähem kui eelmise aasta juunis. Maikuust vähenes täistööajaga sundpuhkuste arv 7100 võrra.

Pikaajalisi töötuid oli 112 400 ehk neid, kes olid katkematult töötud olnud vähemalt aasta, mida on 37 300 võrra rohkem kui aasta varem. Töötuid üle 50-aastaseid tööotsijaid oli 111 600, mida on 23 000 võrra vähem kui mullu samal ajal.

Töötuid alla 25-aastaseid tööotsijaid oli 18 400 vähem kui eelmise aasta juunis, kokku 40 400.

Uute vabade töökohtade arv suurenes

Juuni jooksul teatati 79 000 uuest vabast töökohast, mida on 31 300 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli juunis 145 300 vaba töökohta, mida on 52 300 võrra rohkem kui aasta tagasi.

Juuni lõpus oli aktiivsusmudeli teenustega hõlmatud 104 000 inimest, mida on 5600 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetusi, tööjõu koolitust, töökatseid ja omaalgatuslikku õppimist.

Töötuse määr on statistikakeskuse andmetel 7,6 protsenti

Statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli juunis 121 200 töötajat rohkem kui aasta varem. Tööhõive määr oli 75,8 protsenti, mis on 2,9 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta juunis. Tööjõu-uuringu andmetel oli töötuid 220 200, mida on 6600 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määr oli 7,6 protsenti ehk 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem.