Eesti peaminister avaldas Soome lehes sealsele riigijuhile avaliku kirja: „Hea Sanna, me ei saa aega raisata”

Eesti peaminister Kaja Kallas avaldas Soome väljaandes Helsingin Sanomat avaliku kirja Soome ametiõele Sanna Marinile. „Hea Sanna, me ei saa aega raisata,” kirjutab Kallas.

Kallas kirjutab, et on oma murest rääkinud juba varem: Kesärantas (Soome peaministri residents), Brüsselis ja telefonikõnede ajal. Head sõbrad ja naabrid võivad teineteisele rääkida kõigest, nii headest kui halbadest asjadest. „Loodan, et sul on aega kuulata,” märgib Kallas.

Järgneb väljavõte Kallase kirjast Marinile:

„Me mõlemad oleme peaministri ametis ja õnnelikud, et ei pea tegema valikuid kahe tähtsa asja – pere ja töö – vahel. Nii see peabki olema. Ükski inimene ei peaks tegema valikuid, mis on tähtsam, kas pere või töö. Jaanuari lõpus pidid aga tuhanded eestlased tegema valiku, kes elasid Eestis, aga töö oli Soomes. Enamus neist valis pere heaolu nimel töötamise Soomes.

Sellest ajast on nüüd möödas neli ja pool kuud. Need eestlased on aidanud Soomet üles ehitada, aidanud Soomet korras hoida ja koristada, panustanud oma mõtete ja kätega Soome heaolusse. Neli ja pool kuud on tuhandete eesti perede lapsed igatsenud näha oma isasid ja emasid, lootuses, et nad saabuvad nädalavahetuseks koju. On kurb, et nende lootus on olnud nädalast nädalasse asjatu, ja lõppu pole sellele igatsemisele näha. Hea Sanna, selline olukord ei ole võimalik 21. sajandi Euroopa Liidus. Neli ja pool kuud on väikse lapse elus nagu igavik.

Eesti, Soome ja kogu maailm on üle elanud raskeid aegu. Nii nagu me inimestena oleme koroonapandeemia ajal pidanud ületama pere- ja tööelu pidevalt muutuvaid väljakutseid, nii on ka Soome ja Eesti pidanud tegema kompromisse ning valikuid tervise ja majanduse vahel – et hoida pandeemiat kontrolli alla, aga majandust samuti käimas.

Kõik märgid näitavad, et hullem kriis on möödas. Suurem osa eakaid ja riskigrupi inimesi on Soomes saanud vaktsiini, ja Eestis ei olda sellest samuti kaugel. Eestis oli eelmisel nädalal nakatumiste number 72 ja see alaneb pidevalt. Saabunud on suvi ja toonud uusi lootusi. Viiruse poolt põhjustatud kriis on jäänud seljataha, ja on aeg panna majandus kiiresti tööle.

Hea Sanna, palun, et jõuaksime sellise lahenduseni, et Soomes töötavad eestlased saaksid käia kodumaal. Lennukiga sõitmine on võimalik vaid jõukatele ja vähestele: Tallinna ja Helsingi vahelistele liinilendudele mahub sada korda vähem inimesi kui autopraamidele. Usun, et nõustud minuga, et teisel poole lahte elava perega kohtumine ei saa sõltuda sissetulekust, aga nii on see praegu. Lennuliiklus pole lisaks keskkonnasõbralik ega roheliste põhimõtete kohane.

Ei saa unustada, et nii Eesti kui Soome on mereriigid. Märkimisväärne osa Soome kaubandusest käib meritsi ja suur osa sellest Eesti kaudu. Mereväravate lahti hoidmine on majanduslik küsimus, aga samal ajal ka strateegiline – meie mõlema jaoks. Rekkasid ei saa laadida lennukisse.

Katkenud on ka äriettevõtete vahelised kohtaktid. Me peame laskma ettevõtjatel taas kohtuda, et nad saaksid arutada tulevasi tegevusi, teha plaane, arendada suhteid ja rääkida olulistest asjadest näost näkku, mitte elektrooniliste kanalite kaudu. Oled kindlasti minuga nõus, et meie riikide majanduslik areng sõltub sellistest kohtumistest.

Eesti on alates jaanuari lõpust teinud ettepanekuid töörände avamiseks viisil, millel poleks negatiivseid mõjusid mõlema riigi tervishoiusüsteemile. Juba veebruari lõpust pole laevadele lastud inimesi, kellel pole koroonaviiruse negatiivse testi tõendit.

Meie aga, sina ja mina istume iga kuu Euroopa Liidu kolleegidega laua taga ja arutame seda, kuidas saaks kindlustada inimeste vaba liikumist pandeemia olukorras. Oleme Euroopas omavahel kokku leppinud, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajadusel on võimalik nõuda koroonatesti- või vaktsineerimistõendit. See, et Soomes töötavad eestlased ei saa ilma ohuta töökohta kaotada sõita ühest riigist teise, ei ole õiglane, ja lisaks vastuolus Euroopa Liidu reeglitega. See pole enam ka põhjendatud, kui vaadata nakatumiste ja vaktsineerimiste näitajaid.

Eesti põhjaranniku ja Soome lõunaranniku vahel on kõigest sadakond kilomeetrit. Kui taastada tööränne, siis edasi võiksime arutada, kuidas Eesti turistid saaksid taas toetada Helsingis tehtud ostudega Soome majandust, nii nagu Soome turistid toetavad Eesti majandust ostudega Tallinnas. Ja loomulikult mujalgi kui pealinnas, Porvoos ja Saaremaal, Tamperes ja Haapsalus, ning paljudes muudes kohtades. Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutuse andmetel tegid Eesti turistid 2019. aastal Soome 634 000 reisi. Ja kui näiteks vaktsineeritud isikud saaksid taas reisida kahe riigi vahel, oleks see meie kõigi huvides.

Eesti ja Soome on digitaalsete teenuste arendamise poolest maailma tipus. Meie piir võiks olla see koht, kus digitaalne tervisetõend võimaldaks tervetel inimestel kiiresti piiri ületada.

Hea Sanna, me ei saa aega raisata. Tuhanded pered on juba kaua oodanud, et meie kahe riigi majandust saaks elavdama hakata.”

Vieraskynä | Virolaisten pitää päästä tapaamaan perhettään

Suomessa työskentelevät virolaiset eivät voi ilman työpaikan menettämisen uhkaa matkustaa maasta toiseen. Se ei ole kohtuullista eikä EU-sääntöjen mukaista, kirjoittaa Viron pääministeri Kaja Kallas avoimessa kirjeessään pääministeri Sanna Marinille. olen huolissani. Olen kertonut sinulle huolestani aikaisemminkin – Kesärannassa, Portossa, Brysselissä ja myös puheluissamme. Hyvät ystävät ja naapurit voivat kertoa toisilleen kaikesta, iloista ja huolistaan.

Kommentaarid
(Külastatud 791 korda, 1 külastust täna)