Tolli hinnangul võiks igal Eesti laeval olla vastas üks koroonakoer, kes valiks testimise jaoks välja võimalikud viirusekandjad. Uuendatud nakkushaiguste seadusest aga jäeti koerad välja ja neid ei kavatseta kasutama hakata.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt pole piisavalt tõendeid selle kohta, et koerad suudavad koroonahaigust COVID-19 tuvastada. Enne seda taheti koeri kasutada selleks, et nad võimalikud viirusekandjad välja selgitaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Koroonakoerad oleks vähendanud vajadust sundtestimise järele: selle asemel, et kõik reisijad testile suunata, oleks välja valitud vaid mõned inimesed. Kui tegemist on miljonite reisijatega, oleks koerad aidanud olukorda parandada.
Toll hakkas koroonakoeri välja koolitama 2020. aasta maikuus. Projekti on veetud algusest peale koostöös sotsiaal- ja terviseministeeriumiga. Eesmärk oli, et koeri saaks kasutada, kui jõustub uus nakkushaiguste seadus. Koerad oleks valmis, aga seadusest jäeti nad välja.
Seadus jõustus veebruari viimasel esmaspäeval. Selle eesmärk on tõhustada koroonaviiruse tõrjumist. Seadus annab omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele laiemad võimalused piirata muu hulgas huvitegevust ja ühistranspordi reisijate arvu.
Seaduse 89. paragrahvi järgi peavad politsei, päästeamet, kaitsevägi, piirivalve ja toll andma ametialast abi ohtliku nakkushaiguse leviku ärahoidmiseks. Kuigi nimekirja lisati piirivalve ja toll, puudutab see vaid olemasolevaid tegevusi. Koroonakoeri kasutada ei saa, mis on tekitanud tollis imestust.
Tolli peadirektor Hannu Mäkinen märkis, et ei saa aru, miks koroonakoerte kasutamist ei võimaldata. Tegemist polnud meditsiinilise kontrolli asendamisega, vaid selle täiendamisega.
Veel jaanuari lõpus ja veebruari algul oli koerte kasutamise võimalus arutusel. Märgiti, et koerte koolitamist ja nende kasutamist tuleks kaaluda. Koerad ei oleks koroonat tuvastanud, vaid aidanud välja selgitada nakatunud reisijaid, et neid saaks suunata arstlikku kontrolli.
Sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt jäeti koerad välja, kuna nende kasutamiseks pole teadusklikku tõestust. Ei ole piisavalt tõestatud, et koerad suudavad koroonahaigust tuvastada. Kardetakse ka seda, et koerad loovad näilise turvatunde. Kui koerad isikut Soome tulles välja ei selekteeri, siis arvab ta, et tal pole nakkust.
Lisaks tollile koolitab koroonakoeri Soomes välja üks eraettevõte. Firma Nose Academy on Helsingi lennujaamas reisijaid koerte abil testitud alates 2020. aasta septembrist. Koerte koolitamisega tegeleb ühendus Wise nose – Suomen hajuerottelu. Koostööd teevad Helsingi ülikool ja Vantaa linnavalitsus.
Riik katab lennujaamas koroonakoerte kasutamise kulud osana lennujaama halduskuludest. Koroonakoerte kasutamine maksab ligi 85 000 eurot kuus. Koroonakoerte kasutamise leping kestab kuni juunikuuni, mai-juuni osas tehakse lõplik otsus märtsikuus. Pärast suve vaadatakse asi uuesti üle.
Toll oleks koroonakoeri kasutanud ilma täiendava kuluta, osana ametialasest tegevusest. Toll alustas koroonakoerte koolitamist novembrikuus kahe koeraga. Tegemist oli juba välja õpetatud reservkoertega, kellele täiendava oskuse juurde õpetamine oli lihtne. Koerad harjutasid esialgu ametit lennujaamas. Koerad suutsid tuvastada nakatunud isikud 90-protsendilise tõenäosusega.
Detsembri keskel oli asi sealmaal, et koerad oleks võinud ametisse asuda. Koerte väljaõpe aga peatati, kuna polnud selgust, kas seaduses koerte kasutamine sisaldub. Koerad poleks ametlikult nakkust tuvastanud, vaid nende eesmärk oleks olnud tuvastada koroonaga seotud inimese ainevahetuse muutusi. Nii poleks saanud koerte abi suunata inimesi karantiini.
Novembrikuus ilmus Suomen Kuvalehtis artikkel, kus oli välja toodud, et koertele on koroonahaiguse tuvastamist väga raske õpetada. Praegu pole teada, kuidas koer koroonat tuvastab, aga koerad suutsid haiged inimesed välja selgitada. Soome tollil on enam kui 50 aasta pikkune kogemus koerte kasutamisel.
Toll on jätkuvalt valmis koerte näol pakkuma ametialast abi. Tollil on valmisolek koolitada välja veel koeri ja panna nad kasvõi kõikidesse piiripunktidesse, sadamatesse ja lennujaamadesse. Kui koroonakoerte järgi vajadus puudub, saab nad koolitada välja muudeks tegevusteks. Praegu aga veel oodatakse ja vaadatakse, mis saab, sest koerad olid oma töös väga edukad.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007830973.html
