Siseinfo: Helsingis mõrvatud nooruk jäi ilma ametivõimude kaitseta – lastekodu teda ei otsinud, kuigi vanemad palusid

Soomet šokeeris eelmise, 2020. aasta lõpus 16-aastase nooruki mõrv Helsingis, kus ohvrit oli enne seda taga kiusatud ja piinatud. Nüüd selgub, et nooruk oli ametivõimude poolt hüljatud.

Politsei on tegu kirjeldanud kui sadistlikku, alandavat ja ette planeeritut. Süüalused on kolm 16-aastast noorukit, kaks neist olid ohvri sõbrad. Vastutus lasub mõrva toimepanijatel, aga alaealise puhul tõstatub küsimus ametivõimude tegevusest või tegevusetusest, vahendab Yle.

Asja tausta uurides tuleb välja, et nooruk oli jäänud ilma vajaliku toetuseta algul nii koolis kui hiljem lastekaitse kliendina. Viimased nädalad enne surma oli ohver paigutatud lastekodusse. Muidu tundlikuks ja täpseks peetud noorukit ei mindud aga otsima terve nädalavahetuse jooksul, kui ta ei naasnud saatuslikul õhtul oma majutuskohta.

Poisi vanemad palusid teda taga otsima hakata niipea, kui ta ei ilmunud järgmisel hommikul kokku lepitud kohtumisele. Samuti reageeriti nooruki probleemidele koolis liiga hilja ning need jäid osaliselt välja selgitamata. Toetuse puudumine mõjutas nooruki elu, rääkisid temaga kokku puutunud õpetajad.

Pere lähedased räägivad, et poisi vanemad püüdsid talle abi otsida. Ohver oli viimastel aastatel olnud stressis. Paljud inimesed peavad poisi saatust ametivõimude tegevuse möödapanekuks. Üks inimene ütles, et kõiki tugivõrgustikud langesid ühel ja samal ajal ära.

Ohver oli mõrva ajal paigutatud lastekodusse. Nooruk viidi lastekodusse sügisel vanemate palvel. Vanemad teevad seda tavaliselt siis, kui nad ise ei suuda enam hakkama saada. Lastekodus aga ei suudetud ohvrit aidata. Lastekodus elamise ajal oli ohvrit kolm korda pekstud. Kahtlusalused on needsamad mõrvas kahtlustatavad isikud.

Ohvrit ei hakatud lastekodus otsima sel reedel, kui ta jäi oma elukohta tulemata. Varem oli ta alati igale poole õigeks ajaks tulnud. Laupäeva hommikul pidi ta minema ühe vanema poole. Vanem palus ametivõimusid korduvalt last otsida nädalavahetuse jooksul.

Helsingi lastekodudes on kojutulekuaeg tavaliselt kell 21-22. Sellest hilisem aeg nõuab erakorralist põhjust. Kojutulekuaega võidakse lükata varasema peale, kui see on vajalik isiku kaitsmiseks. Kahtlusalused tegijad kohtusid ohvriga reede õhtul kell 19. Ohvri surnukeha leiti esmaspäeva hommikul.

Lastekodu juhataja ega Helsingi linna lastekaitse juhtkond ei soovinud seda juhtumit kommenteerida.

Ohver ja kaks kahtlusalust käisid samas Helsingi Käpylä põhikoolis. Ohvrit oli taga kiusatud terve põhikooli aja. Lisaks mõrvas kahtlustatavatele osalesid kiusamises ka teised kooli õpilased. Praegu uurib politsei kooli tegevust seoses selle juhtumiga. Kooli õpetajad peavad ohvri probleemide põhjuseks vajaliku toe puudumist. Tuge oleks pidanud pakkuma võimalikult vara, juba algkoolis.

Õpetajad räägivad, et laps oleks vajanud erilist tuge. Seda vajatakse näiteks autismi või ärevushäire ADHD puhul. Ilma vajaliku toetuseta satuvad sellised noorukid depressiooni või kannatavad muul moel, kuna ise nad ennast aidata ei suuda. Üks õpetaja rääkis, et tavaliselt üritavad sellised lapsed teiste tähelepanu või poolehoidu võita endale kahjulikul moel. Selliseid lapsi hakatakse kergesti kiusama.

Ohvri koolikaaslased rääkisid, et ohver oli kooliajal muutunud ja muutumise põhjuseks peetakse pidevat kiusamist. Veel esimeses klassis probleeme polnud ja kiusamine oli stiilis, et tema mütsi loobiti ringi. Esimeses klassis olid veel ohvril sõbrad, aga neljandas klassis olukord muutus ja sõbrad kadusid. Poiss polnud enam nii rõõmus ja ta vajus kössi. Põhikooli lõpuklassides oli poisi raske olukord juba kõigile näha. Osa koolikaaslasi olid teadlikud depressioonist. Depressioon tuli pidevast kiusamisest. Mõnel päeval oli poiss maganud koolis pea laua peal. Samas oli ta veel naernud õpetajate naljade peale. Mõned õpetajad pidasid teda omapäraseks ja andekaks.

Tausta tundvad isikud räägivad ka puudustest dokumentides, mis tuleb erilist tuge vajavate õpilaste puhul vormistada. Need dokumendid puudutavad muu hulgas infovahetust õpetajate vahel, mis on näha Wilma sõnumiteenuses. Nende dokumentide vormistamine on kooli kohustus ja nende kaudu näeb õpetaja, kuidas ühe või teise õpilasega peaks käituma. Koolis on aga sellised dokumendid mõne tuge vajava õpilase koha pealt lausa tühjad. Sellised puudused on eriti probleemsed siis, kui õpilane liigub algkklassidest edasi ja õpetajad vahetuvad. Kui dokumentides info puudub, siis jäävad probleemid õpetaja eest varju. Mõned õpilased vajaksid ravi ja rehabilitatsiooni.

Antud loo ohvri olukorra tõsidus tuli välja alles põhikooli lõpuklassides. Siis oli ohver juba nii depressioonis, et teda aidata oli raske. Kooli direktor Sirpa Kopsa aga puudujääke ei tunnista. Ta lisas, et ei saa kommenteerida asja, mida uurib politsei. Koolide eest vastutav linnavalitsuse töötaja Liisa Pohjolainen kinnitas samuti, et kooliga probleeme polnud.

Õpetajad kurdavad, et üks probleemide põhjus on nn inklusioon, kus eriklasside õpilasi paigutatakse tavaklassidesse. Seda on tehtud alates 2010. aastast, aga selle jaoks pole eraldatud piisavalt ressursse. Seaduses pole kirjas, kui palju erilist tuge vajavaid õpilasi võib tavaklassis olla. Nii võib juhtuda, et selliseid õpilasi on mitu ja õpetaja peab üksi toime tulema. Mõne õpetaja arvates on see nn inklusioon terve põhikooli ära rikkunud.

Mõned õpetajad mainisid ka tülisid õpetajate ja direktori vahel selles koolis. Mõnede õpetajate väitel valitseb koolis hirmu õhkkond. Selle kohta on tehtud piirkondlikele ametivõimudele kaebus juba 2015. aastal. Kooli kontrollides selgus, et probleemid on tõepoolest olemas ja need võivad kahjustada kooli tööd. Probleemid olid kontrollimise ajal olnud koolis juba ligi 10 aastat.

Mõned kooli töötajad räägivad, et peale seda on olukord koolis rahunenud. Osa aga räägivad, et mitte midagi ei muutunud. Pingeline õhkkond võis mõjutada ka info liikumist õpetajate vahel õpilaste kohta. Üks õpetaja ütles, et koolis on asjad nii korrast ära, et seal ei ole võimalik lahendada mitte midagi. Mõned kooli töötajad leiavad, et kooli juhtkonnast alguse saanud kiusamine võib olla kandunud üle ka õpilastele.

Praegune direktor Sirpa Kopsa oli ametis ka siis, kui koolis probleemid tuvastati. Ta ei olnud nõus teemat kommenteerima. Kooli õppealajuhataja Liisa Pohjolainen ütles, et Käpylä põhikool ei erine millegipoolest teistest Helsingi koolidest. Tema sõnul pandi direktorile aasta tagasi lisaks kaks direktori asetäitjat. Kooli tulemused on küsitlustes paranenud.

Koolist öeldi ka seda, et kool üritas probleemidega tegeleda ja üks kahtlusalustest viidi 9. klassis üle teise kooli. Samas räägivad asjaga kursis olevad isikud, et üleviimine oli seotud narkootikumidega, kuna üle viidud õpilane hakkas sõbrustama isikutega, kes müüsid amfetamiini ja kannabist. Mõrvaööl olid osa teo toimepanijatest narkootikumide mõju all. Neil on olnud ka varem politseiga kokkupuuteid. Septembris tehti nende kohta kuriteoteade, kuna nad olid augustikuus ohvrit röövinud. Juhtum jäi aga lahendamata, kuna valvekaamera pilte enam ei leitud.

Mitmed teemaga kursis olevad inimesed kardavad, et see on alles algus, sest koolides on palju raskes olukorras õpilasi. Politsei tahab kooli ja lastekaitse tegevuse uurimise valmis saada mõne kuuga, siis selgub, kas on põhjust kedagi kahtlustada.

Praegu on nooruki mõrvas esitatud süüdistus kolme 16-aastase isiku suhtes. Kohtuistung algab järgmisel kolmapäeval, 17. veebruaril.

Ylen tiedot: Viranomaiset pettivät Koskelan surman uhrin – lastenkoti ei etsinyt poikaa vaikka vanhemmat pyysivät, koulusta paljastui puutteita

Uhrin koulua tuntevat kertovat puutteista erityisopetuksessa ja kiusaamisesta, joka kohdistui sekä oppilaisiin että opettajiin. Koskelassa surmattu 16-vuotias poika jäi vaille sellaisten yhteiskunnan tukiverkkojen apua, joiden tehtävänä on tunnistaa lasten ja nuorten kehityksen ongelmia sekä suojella heitä vaikeissa elämäntilanteissa. Poliisi kertoi viikko sitten, että uhrin kolmea ikätoveria syytetään murhasta.

(Külastatud 371 korda, 2 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid