Rootsis anti kohti alla ajakirjanikud, kes käisid Estonia vrakki filmimas, aga Göteborgi kohus lükkas süüdistuse tagasi.

Kohtu all olid saate toimetaja, ajakirjanik Henrik Evertsson ja operaator Linus Andersson. Evertssoni juhitud filmigrupp filmis allveeroboti abil rahvusvahelistes vetes mere põhjas lebavat parvlaeva Estonia, vahendab Dagens Nyheter.

Filmimise käigus tuvastati laeva kerest suur lõhe, mis võis olla laeva uppumise põhjus. Lõhe võis tekkida kokkupõrkest teise laevaga või plahvatuse tulemusel.

Kohtus oli põhiline vaidlus teemal, kas Rootsi seadusandlus on tähtsam kui ÜRO mereõiguse konventsioon. Selle järgi ei saa riigid seada piiranguid rahvusvahelistes vetes liikumisele.

Estonia vrakk lebab rahvusvahelistes vetes, Rootsi Utö saare ja Hiiumaa vahel.

Estonia läks põhja tormisel merel 28. septembril 1994. aastal. Aasta pärast uppumist kirjutasid Eesti, Soome ja Rootsi alla hauarahu kokkuleppele. Leping keelab nende riikide kodanikel sukeldumise laeva kere juurde.

Saksamaa pole kokkuleppele alla kirjutanud ja Evertssoni filmigrupp saabuski kohale Saksa laevaga. Asja kohta vihje saanud Soome piirivalvelaev Turva oli ka kohal, aga ei keelanud filmimist.

Evertsson ja Andersson rõhusid sellele, et nad tegid Estonia vraki filmimisel ajakirjanduslikku tööd ja Rootsi seadused ei laiene rahvusvahelistele vetele. Nende hinnangul Estonia hauarahu ei rikutud.

Tegemist oli esimese Estonia hauarahu puudutava kohtuasjaga. Hauarahu rikkumise eest oleks võidud määrata kuni aastane tingimisi vangistus ja rahatrahv.

Estonia pardal hukkunute omaste ühing andis filmi tegemisele nõusoleku ning nõuab valitsustelt uut uurimist. Rootsis on menetluses hauarahu puudutav seadusemuudatus, mis lubaks uut uurimist õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks. Uurimine viidaks läbi tehniliste vahenditega.