Rootsi Karolinska ülikooli ja Danderydi haigla värskest uuringust tuleb välja, et koroonat põdenud patsientidel oli veres märkimisväärne kogus antikehasid veel 9 kuud peale nakatumist. Asjast andis teada Rootsi rahvusringhääling SVT.
Uuringus osalenud 370 isikust olid 96 protsendil koroona antikehad alles veel 9 kuud peale nakatumist. Kõik uuringus osalenud olid meditsiinitöötajad.
Organismis tekivad koroona läbipõdemisel antikehad, mis arvatakse andvat haiguse vastu immuunsuse. Kahel kolmandikul uuringus osalenutest oli lisaks spetsiifiline T-rakkude mälu haiguse vastu. T-rakud aitavad hävitada rakkude sees haigusetekitajaid. Isikutel, kel ei olnud koroona antikehasid, polnud ka nakkuse eest kaitsvat T-rakumälu.
Rootsi uuringust tuleb välja, et antikehad kaitsevad uue nakatumise vastu seni arvatust paremini. Uuring näitas, et vaid üks protsent nakatus uuesti 10 nädala jooksul peale haiguse põdemist. See tähendab, et antikehad kaitsevad nii uue haigestumise kui ka nakatumise eest ja hoiavad sellega ära nakkuse levikut.
Rootsi arst ja teadlane Charlotte Thålin ütles, et teave pikaajalise immuunsuse kohta peaks avaldama mõju vaktsineerimisele. Uuring näitas seda, et koroonat põdenud inimene ei haigestu uuesti järgmise 9 kuu jooksul. Seetõttu peaks koroona läbi põdenud inimesed olema vaktsiinijärjekorras tagapool, märkis Thålin.
Koroonaga nakatumiste arv on hakanud maailmas langema, mida mõned teadlased peavad karjaimmuunsuse tekkimise märgiks. Karjaimmuunsus tekib siis, kui piisav hulk inimesi on kas haiguse läbi põdenud või saanud vaktsiini.
Koroona läbipõdemisel saadud immuunsuse kohta on saadud infot juba varemgi. Detsembris avaldatud Soome uuringus leiti antikehasid pool aastat peale koroona läbipõdemist. Jaanuaris andsid USA teadlased teada, et immuunsus oli alles 8 kuud peale nakatumist.
https://www.svt.se/nyheter/vetenskap/ny-studie-antikroppar-mot-covid-19-kvar-efter-nio-manader
