Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ja õhujõudude staabiülem Anders Persson rääkisid avalikult sellest, kuidas Rootsi ülesanne on kindlustada tagala, kui Venemaa peaks Soomet ründama.
Rootsi ja Soome koos suudavad katta kaitse pea kõigi relvaliikide ulatuses. Rootsi on Soome jaoks tagala, kuhu Soome lennukid saavad vajadusel maanduda. Rootsi õhujõud on omakorda valmis toetama Soome maavägesid, vahendab Iltalehti.
Rootsi valitsuse ja kaitsejõudude esindajad avalikustasid täna teisipäeval toimunud esitlusel ühise kaitseplaani Soomega puhuks, kui Venemaa peaks ründama Soomet või Rootsit. Kunagi varem pole midagi sellist veel avalikustatud.
Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist ütles plaani tutvustades, et Venemaa agressiivsus Gruusias, Ukrainas ja Süürias ning Läänemere piirkonnas on reaalsus. Hultqvist esines Rootsi sõjaväetehnika valmistaja Saabi ruumides. Kaitseminister rõhutas mitmel moel Soome ja Rootsi sõjalise koostöö tähtsust.
Brigaadikindral Anders Persson tõi konkreetse näite, kuidas Soome ja Rootsi sõdivad koos Venemaa vastu. Ta ütles, et Põhjamaad asuvad geograafiliselt põhja-lõuna suunas, aga sõjaliselt oleks parem, kui nad asuksid ida-lääne suunas. Geograafiline asend ongi üks põhjusi, miks Soome ja Rootsi peavad tegema sõjalist koostööd. Koos tegutsedes on võimalik oma puudusi korvata. Rootsi, mida ümbritseb Läänemeri saab olla geograafiliselt Soome jaoks tagala. Soome lennukid saavad maanduda Rootsis ja tõusta õhu Rootsi baasidest. Sama kehtib ka Rootsi lennukite kohta Soomes.
Sõjalistel õppustel on Soome ohvitserid juba osa Rootsi peastaabist. Lähiaastatel saavutatakse täielik ühise tegutsemise võimekus, mis puudutab kõiki relvaliike ja nende omavahelist tegevust. Koostöö ei puuduta ainult õhujõudusid, vaid see on ka maa- ja mereväe vahel. Mõne aastaga saavutatakse Rootsis võimekus kaitsta õhust Soome maavägesid ja vastupidi. Soome on Rootsi jaoks strateegiline partner number üks olenemata sellest, millised hävitajad Soome omale välja valib, rääkis Persson.
Saab pakub Soomele lisaks Gripeni hävitajatele ka luuresüsteemi GlobalEye. Luurelennuk GlobalEye tuvastab vaenlase madal liikuva sihtmärgi 400-500 kilomeetri kauguselt. See tähendab, et Soome saab võimekuse näha sadade kilomeetrite kaugusele Vene poolele ja see annab ajalise võidu 20 minutit võrreldes sellega, kui toetutakse ainult maapealsetele radaritele. GlobalEye on võimeline tuvastama objekte nagu vargründelennukid, mis jäävad tavalistele radaritele nähtamatuks.
Rootsi juhtkond on seisukohal, et sõjalise ohu puhul ei saa ÜRO ega Euroopa Liidu peale loota. Põhjamaad peavad koos hakkama saama päevi, nädalaid ja isegi kuid, enne kui mingisugust rahvusvahelist abi on loota, ütles Persson.
Kaitseminister Hultqvist ütles, et võrreldes 2020. aastaga kasvab Rootsi kaitse-eelarve 2025. aastaks 40 protsendi võrra. Rootsi kaitse- ja julgeolekupoliitika alus on solidaarsus. Kõik ohud võetakse vastu koos partneritega. Rootsil on võimekus teha sõjalist koostööd Norra, Taani, Suurbritannia, USA ja NATO-ga. Koostöö Soomega on aga kõige ulatuslikum ja sügavam. Koostöö katab operatiivset planeerimist kõigis rahu-, kriisi- või sõjaolukordades. See on Hultqvisti sõnul ajalooline uus normaalsus ja koostöövõimekus paraneb iga päevaga.
Rootsi kaitseminister ja õhujõudude staabiülem rääkisid, et käisid eelmisel aastal Soomes Rovaniemis õppusel Ruska. Seal harjutasid Soome kaitsmist 7 Rootsi hävitajat Gripen ja üle 100 Rootsi sõjaväelase ja tehniku. Perssoni väitel on Soomel ja Rootsil sarnased ohud. Venemaa kasutab sõjalisi meetodeid aktiivselt oma välis- ja sisepoliitikas. See seab täiendava väljakutse Soome ja Rootsi sõjalisele võimekusele, mis peab nii tehniliselt kui taktikaliselt olema vaenlasest üle. Seda püütakse saavutada läbi õppuste eri riikide vahel.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/a08d1b3b-51dd-4f94-b06d-4730e22abfc1
