Käesoleval aastal on Soomes tuvastatud vaid 33 gripijuhtu, kui aasta tagasi oli neid üle 6000. See näitab, et koroonaga kaasnevad piirangud on gripi peaaegu välja suretanud.
Kui praegu oleks tavaline veebruar, siis möllaks Soomes gripp. Koroonahooaja üks tunnuseid on aga see, et grippi praktiliselt ei ole, vahendab Helsingin Sanomat.
Käesoleval aastal on laboris kinnitatud vaid 33 A- ja B-gripi juhtu. Aasta tagasi oli neid enam kui 6000, rääkis terviseameti ekspert Niina Ikonen.
Gripijuhte oli tavapärasest vähem juba eelmisel aastal. Suurematel gripi-aastatel on aga veebruari esimesel nädalal tuvastatud enam kui 2000 juhtu, käesoleval aastal mitte ühtegi.
Üksikuid gripijuhte siiski esineb. Kohati esineb ka nahapalavikku tekitavat rinoviirust. Mingist epideemiat aga rääkida ei saa.
Olukord on samasugune Euroopas, USA-s ja teistes lääneriikides. Põhjuseks on koroonaga seotud piirangud, mis takistavad ka teiste hingamisteede nakkuste levikut.
Soome jaoks on olukord erinev veel seetõttu, et kui tavaliselt jääb gripivaktsiine üle, siis seekord kasutati ära kõik 1,8 miljonit doosi. Mõned inimesed jäid üldse ilma. Terviseamet soovitas lasta end juba sügisel gripi vastu vaktsineerida, kuna kardeti, et gripp ja koroona võivad rünnata ühel ajal. Tegelik olukord on aga selline, et kahte viirust koos ei esine, kuna gripp on praktiliselt kadunud.
Tavaliselt algab gripihooaeg Soomes novembris ja on tipus veebruaris-märtsis. Mais-juunis gripp taandub. Viimastel gripihooaegadel aastatel 2017–2018, 2018–2019 ja 2019–2020 algas hooaeg novembris ja epideemia puhkes detsembris või hiljemalt veidi peale aastavahetust. Gripihooaja tipp oli veebruaris-märtsis ning taandumine mais-juunis. Tänavusel aastal aga jääb gripihooaeg üldse vahele. Piirangud takistavad nii gripi kui teiste hingamisteede nakkuste levikut.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000007804384.html
