30-sekundiline jutuajamine ilma maskita kehva ventilatsiooniga ruumis on koroonaga nakatumise osas suurem oht kui poole sekundi pikkune köhimine kellegi nina all.

Kuigi köhimisega eraldub palju suuremaid piisakesi, eraldub rääkimise ajal palju väikseid piisakesi, mis püsivad õhus kuni tund aega, selgub Cambridge’i ülikooli ja Londoni Imperial College’i uuringust.

Uuringus osalenud teadlaste väitel on inimesed hästi teadlikud köhimise ohtudest ja oskavad teisi kaitsta, köhides kas varrukasse või rätikusse. Rääkida pole võimalik varrukasse, aga teiste nakatamise vältimiseks saab kasutada maski, vahendab Daily Mail.

Värske uuring üllatab ilmselt paljusid inimesi selles osas, et rääkimine on koroona leviku puhul ohtlikum kui köhimine. Samas esimesed sekundid peale köhimist on ohtlikumad kui kui 30-sekundiline kõne.

Isikul, kes seisab köhivast inimeset kahe meetri kaugusel, on kuni 50-protsendiline tõenäosus saada nakkus. Samas kui teine inimene räägib, on esimeste sekundite jooksul vaid 10-protsendiline tõenäosus nakatuda.

Kuigi pooleminutilise rääkimise ning poolesekundilise köhimisega eraldub sama palju piisakesi, on rääkimisel eralduvad piisakesed väiksemad. See tähendab, et need väiksed piisakesed püsivad õhus kauem aega, selle asemel et maha kukkuda nagu juhtub suuremate piisakestega.

Tunni aja pikkuse jutuajamise käigus kehvalt ventileeritud ruumis on nakatumise oht kuni 20 protsenti. Kui ruum on hästi ventileeritud, kukub nakatumise oht 7 protsendi peale.

Teadlased avasid tasuta veebikülje Airborne.cam, kust saab vaadata, kuidas ruumide õhutamine ja maski kasutamine aitavad nakatumise ohtu vähendada.

https://www.dailymail.co.uk/news/article-9165731/Chatting-spreads-Covid-19-COUGHING-study-finds.html