Austraalias ei kiirustata vaktsineerimisega, kuna nakatumiste arv on riigis väga väike. Austraalia ametivõimud vaatavad teiste pealt, millised on vaktsiinide kõrvalmõjud.
Käesoleval nädalal on 26 miljoni elanikuga riigis tuvastatud keskmiselt vaid 20 uut koroonaviirusega nakatumist päevas. Võrdluseks, Soome vastavad numbrid on kümme korda suuremad, Eesti omad mitukümmend korda suuremad.
Austraalia nakkushaiguste spetsialist, professor Peter Collignon ütles telekanalile 9news, et Austraalia ei peaks vaktsineerimisega kiirustama.
Collignon ütles, et Euroopa riigid, Iisrael, USA ja Suurbritannia vaktsineerivad kiiresti seetõttu, et koroonasurmade arv on seal väga suur. Austraalias aga tuleks enne vaadata, mida vaktsiinid endast üldse kujutavad, enne kui tegutsema tormata. Vaktsiinide ja nende kõrvalmõjude kohta on praegu veel liiga vähe infot.
Lisaks Austraaliale ei kiirusta vaktsineerimisega Uus-Meremaa, Jaapan ja Lõuna-Korea, vahendab Guardian. Seal vaadatakse kõigepealt, kuidas vaktsiinid teistes riikides töötavad.
Victoria osariigi peaarsti asetäitja Allen Cheng ütles, et praegu on vaktsiinide kohta liiga vähe infot. Cheng on Austraalia vaktsineerimise ala asjatundjate kogu juht. See kogu annab ametivõimudele infot vaktsiinide ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi kohta.
Uuringutes pole näiteks välja toodud infot kõigi võimalike kõrvalmõjude ja nende esinemissageduse kohta, märkis Cheng sotsiaalmeedias.
Chengi väitel on küsimus lõpuks selles, kas vaktsiini võimalik kasu ületab kõik need ohud, mis võivad vaktsineerimisega kaasneda. Need riigid ja piirkonnad, kus iga päev sureb kroona tõttu sadu või tuhandeid inimesi on valmis taluma rohkem ebakindlust, et surmajuhtumeid ära hoida, ning see on õigustatud. Austraalia on aga hoopis teistsuguses olukorras.
Chengi väitel tahetakse veenduda muu hulgas selles, et vaktsineerimine ei muuda haiguse käiku hullemaks. Samuti tahetakse veenduda selles, et kõik toodetud vaktsiinid oleks kvaliteetsed ja kvaliteedikontroll oleks paigas. Et ei oleks erinevusi eri tehastes toodetud vaktsiinide vahel. Tahetakse veenduda, et vaktsiine saab anda rasedatele või imetavatele naistele ning et vaktsiine saaks anda koos teiste vaktsiinide, näiteks gripivaktsiiniga.
Cheng juhib tähelepanu sellele, et riikides on antud tingimuslikud nõusolekud vaktsiinide kasutamiseks, mis tähendab, et täit infot nende kohta veel ei ole.
Austraalias tahetakse Pfizeri koroonavaktsiin heaks kiita jaanuaris ning Moderna ja AstraZeneca vaktsiinid veebruaris. Kavas on vaktsineerida enamus austraallastest Moderna ja AstraZeneca vaktsiiniga. Viimastel päevadel on aga Austraalias käinud elav arutelu, kas vaktsiinidest piisab karjaimmuunsuse saavutamiseks.
Austraalia terviseametkondade info kohaselt pole karjaimmuunsuse saavutamine lähiaja plaanide hulgas. Ametkondade hinnangul pole infot selle kohta, kas vaktsiinidega on üldse võimalik saavutada karjaimmuunsus.
Austraalias on tänase pühapäeva õhtuks tuvastatud kokku 28 700 koroonaga nakatumist. Koroonasurmasid on registreeritud 909. Enamus nakatumisi, 20 400 on tuvastatud lõunapoolses Victoria osariigis.
Austraalias on suudetud koroona levikut piirata karmide piirangute ning piirikontrolliga.
We look at common side effects, severe side effects, those severe enough to discontinue the course, deaths that occur after vaccination, lab abnormalities. For COVID vaccines we want to make sure the vaccine doesn’t make severe disease worse.
— Allen Cheng (@peripatetical) January 4, 2021
