Soomes on juba ligi 200 000 inimest, kes vajavad toiduabi

Soomes on juba ligi 200 000 inimest, kes ilma täiendava toiduabita hakkama ei saaks. Paljud toiduabi saajad on erivajadustega inimesed, kel on muidu raske toime tulla.

Toiduabi saamist on Soomes peetud häbiväärseks. Näiteks kui väljaanne Turun Sanomat avaldas 2009. aastal pildi toiduabi järjekorrast, siis tegi avaliku sõna nõukogu tauniva otsuse, kuna toiduabi saamine on eraeluline ja eriti hell teema, vahendab Helsingin Sanomat.

Levinud on arusaam, et toiduabi saaja on alkohoolik, kes joob oma toetused maha ning läheb siis toidu järele. Tegelikkus on aga sellest kaugel. Toiduabi saajatest ligi 40 protsenti on pensionärid. Nende hulgas on nii väikse rahvapensioniga vanureid kui haigus- ja töövõimetuspensionil olevad nooremad inimesed.

Käesoleval 2020. aastal on aga toiduabi saajate ring paisunud eriti suureks. Toitu enam kõigile ei jätku. Toiduabi jagamist koordineeriva ühingu Kirkkopalvelut ry andmetel on käesoleval aastal olnud toiduabi saajaid ligi 200 000. Abi on vajanud nii sundpuhkusele saadetud kui töötuks jäänud inimesed.

Toiduabi järjekorras on nii naisi, mehi, vanureid kui lastega peresid. Seoses koroonaga pakitakse toiduabi kotid valmis ja inimesed saavad need kätte ilma ruumidesse sisenemata. Osa vabatahtlikest, kes käivad toiduabi kotte valmis pakkimas on ise toiduabi saajad.

Soomes on raske abi paluda, kuna inimesed on harjunud ise hakkama saama. Seetõttu on toiduabi järel käimine palkjude jaoks raske. Käesoleval koroona-aastal on aga toiduabi saajate ring laienenud, näiteks Vaasas on toiduabi saajate hulk kahekordistunud. Turus on toiduabi kottide saajaid 20 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Toiduabi tahtjaid on nii palju, et osale tuleb ära öelda. Paljud käivad toiduabi järel, kuna heaoluühiskonnas on abi taotlemine pikaajaline protsess. Ootamatu ravimi- või haiglakulu võib eelarve pikaks ajaks lõhki ajada. Näiteks sotsiaalkindlustusametilt Kela mõne toetuse taotlemine võib võtta aega pool aastat. Näiteks peavad pensionärid tihti valima mõne ravimi ja toidu vahel.

Soomes jagatakse toiduabina laiali aastas ligi 22 miljonit kilo toitu. Sellest 90 protsenti on toidupoodidest, hulgiladudest ja toidutootjatest järgi jäänud kaup. Poodidest enam nii palju toiduabile ei jää, kuna parim enne tähtajale lähenev kaup pannakse odavamalt müüki. Seetõttu ollakse näiteks Turus olukorras, kus toiduabi jagamiseks alati toitu ei jätku. Jagamiseks mineva toidu hulk väheneb ning abivajajate ring laieneb.

Leiba saadakse endiselt korralikult, see tuleb suurte kilekottidega. Kauplustest korjatakse toit kokku ning vabatahtlikud võtavad selle vastu ja sorteerivad ära. Esmajärjekorras aidatakse lastega peresid. Näiteks maiustused jäetakse lastele. Soomes on tuhandeid vabatahtlikke, kes tegelevad toiduabi jagamisega, osa neist on ise abisaajad.

Soomes sai kirikute juures tegutsev toiduabi jagamine alguse seoses 1990ndate aastate alguse majanduskriisiga. Enne seda olid toiduabi vajajad põhiliselt alkohoolikud ja kodutud. Majanduskriisi ehk lama tõttu vajasid toiduabi töötuks jäänud ja sundpuhkusele saadetud inimesed. Nad olid kõik tavalised soome inimesed. Pärast seda on toiduabi jäänud, kuna paljudel pensionäridel on sissetulek väga väike. Toiduabist on saanud sotsiaalkindlustuse kõrval oluline täiendus, mis hõlbustab toimetulekut.

Soomes on põhiseaduse järgi tagatud kõigile toimetulek ja ülalpidamine, aga tegelikkus on sellest kaugel.  Lahjade toimetulekutoetuste tõttu on Soomet kritiseerinud Euroopa Nõukogu. Paljude jaoks on Soomes raske osta isegi bussipiletit, mis maksab 6 eurot.

Köyhyys | Päivi ja Anna-Liisa jonottavat ruokaa, jota ilman eivät pärjäisi – Suomessa on jo 200 000 heidän kaltaistaan, eikä joukko näytä pienenevän

Suomessa on jo 200 000 ihmistä, jotka eivät selviä ilman ruoka-apua. HS tapasi tamperelaisen Päivin ja turkulaisen Anna-Liisan, jotka kertovat omat tarinansa.

Kommentaarid
(Külastatud 1,075 korda, 1 külastust täna)