Sügise jooksul on Uusimaa koroonaga nakatumiustest olnud 30-40 protsenti välismaalaste hulgas, aga nende osakaal sealsest rahvastikust on vaid 14,2 protsenti.
Helsingis on välismaalastest nakatunute osakaal 31 protsenti, ütles linna tervisekeskuste juhtivarst Timo Lukkarinen. Välismaalt pärit inimesi oli linna rahvastikust 2019. aastal 16,0 protsenti, vahendab Iltalehti.
Vantaal räägib muid keeli kui soome, rootsi ja saami üle 20 protsendi elanikest. Täpseid numbreid välismaalaste koroonaga nakatumiste kohta linn ei avalda, aga linnapea Ritva Viljanen tunnistas, et välismaalased paistavad välja. Tema väitel tuleb see sellest, et paljud välismaalased töötavad teenuste sektoris, kus nakatumise oht on suurem.
Mujal Euroopas ja USA-s paistavad nakatunute hulgas samuti välja just väiksema sissetulekuga vähemused. Helsingi piirkonnas töötavad paljud välismaalased valdkonnas, kus kaugtööd pole võimalik teha nagu koristajate, bussijuhtide ja haiglaõdedena.
Paljudes teistes kultuurides on ka inimeste omavaheline kokkupuutumine suurem kui seda on soomlastel. Lisaks on neil kodused olud kitsamad, mistõttu esineb rohkem peresiseseid nakatumisi.
Helsingi, Vantaa ja Espoo on võtmas nüüd ette samme nakatumiste arvu vähendamiseks välismaalaste hulgas. Nii edastatakse infot mitmes eri kanalis ja keeles. Ainuüksi Helsingis edastatakse infot ligi 20 eri keeles.
Lisaks antakse mitmes eri keeles infot sotsiaal- ja raviteenuste, koolide ja lasteaedade kohta. Juhiseid edastatakse ka sotsiaalmeedias, seda videote abil.
Helsingis ja Vantaal on lisatud inimesi, kes jagavad otse välismaalastele infot maskide kasutamise, ohutusvahede, hügieeni, testimise ja karantiinide kohta. Infot jagavad grupid on käinud kaubanduskeskustes ja noorte ajaveetmise kohtades.
Lisaks on kohtutud kohalike imaamide ja migrante esindavate organisatsioonide esindajatega, et saaks näiteks kasutada mobiilseid testimispunkte.
Tegemist pole pelgalt tegevuse, vaid ka suhtumise muutmisega. Üheski grupis ei tohiks olla arvamust, et nende kultuuris pole vaja hoolida. Samas pole inimeste sotsiaalne läbikäimine oht, kui kasutada maske, hoida vahesid ja järgida hügieeninõudeid. Kui aga esineb puuduseid, siis võib koroona kiiresti levima hakata.
Teavitustööd välismaalaste hulgas tehakse ka Vantaal, kus liiguvad ringi grupid, kes jagavad infot. Lisaks on kohtutud välismaalaste organisatsioonide esindajatega.
Praegu on Helsingi piirkonnas reegel, et üle 20 inimesega avalikke kogunemisi ei tohiks olla, aga see ei puuduta usukogukondi. Nüüd aga lepiti kokku, et mošeedesse korraga üle 20 inimese ei kogune.
Helsingi ja Uusimaa piirkonna uutest nakatumistest on praegu 60 protsenti saadud pereringis ja eraviisilistel kohtumistel. Kui inimesed ei korraldaks üle 10 inimesega kohtumisi, kasutaks maski ja järgitakse kätehügieeni ning ohutusvahesid, siis oleks võimalik saada koroona olukord kontrolli alla.
https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/b72d47f1-2fe7-46a6-84ac-212027ff2542
