Tänaseks Eestisse ja veel mitmekümnesse riiki laienenud Soome toidukullerfirma Wolt alustas Helsingis 2014. aastal täiesti tühjalt kohalt. Esialgu oli idee pakkuda võimalust maksta söögikohtade toidu eest veebi kaudu, et ei peaks kohapeal ootama. See idee aga erilist edu ei toonud.

See oli aeg, kui Helsingin Sanomate endine ajakirjanik Juhani Mykkänen, sõber Miki Kuusi ja veel neli inimest asutasid start-up firma, neil oli olemas esimene rakenduse variant ning nad vajasid 400 000 eurot, et asjaga edasi minna, vahendab Helsingin Sanomat.

Esimesed 400 000 eurot andsid Wolti asutajatele tehnoloogiamessi Slush toonane juht Ilkka Kivimäki, mobiilimängude looja Supercelli asutaja Ilkka Paananen ning investeerimisfirma Lifeline Ventures asutajad Petteri Koponen ja Timo Ahopelto.

Selle raha eest sai osta söögikohtade jaoks 24 iPadi, et saaks testida, kuidas rakendus töötab. Investorid said kompensatsiooniks viiendiku Wolti osakutest. Osa algsetest investoritest ütlesid, et ei pidanud ideed eriti heaks, aga uskusid Wolti meeskonda.

Wolti nimi valiti seetõttu, et see on lühike ja selles on neli tähte. Wolt ei tähenda midagi ja mõeldi, et kui ettevõte untsu läheb, siis ei viita nimi mitte millelegi.

Soome registriamet ei tahtnud aga lihtsalt Wolti registreerida ja kuivõrd Miki Kuusi oli just vaadanud filmi 50 Shades of Grey, kus salapärase ettevõtja firma nimi oli Grey Enterprises, pandi oma firmale nimeks Wolt Enterprises.

Vaatamata löövale nimele kliendid firmat eriti omaks ei võtnud. Kliendid küll kiitsid mobiiliäppi, aga keegi ei tahtnud kohvi ette tellida.

Siis pakkus Wolt võimalust tellida toit koju neist söögikohtadest, kus oli kojutoomise võimalus. Lisaks hakkas Wolt 2016. aastal tegema koostööd ühe Helsingi toidukulleri firmaga, et saaks tellida toitu koju ka neist kohtadest, kus kojutoomise võimalus puudus.

Siis aga lõpetas Wolti partner, toidukullerfirma Freddy tegevuse ja selle töötajad Matias Nordström ja Janiv David ning nende sõber Tony Honkanen tulid Wolti ukse taha koputama. Nad tegid ettepaneku, et asutavad oma toidukulleri firma ja hakkavad Woltile teenust pakkuma. Wolti asutajad aga tegid ettepaneku tulla Wolti tööle ja ehitada seal üles vastav teenus. Neile pakuti võimalust saada Wolti osakuid ja nad jäid nõusse.

Algul vedasid Wolti inimesed ise toitu laiali, siis aga pakuti teenust teistele autojuhtidele. Wolti kasv oli kiire, aga 2015. aasta sügisel hakkas raha taas otsa lõppema. Paananen oli rahul Wolti tulemusega ja andis kohe 2 miljonit „sildfinantseeringuks”. Pärast seda tulid kaasa ka teised investorid.

Paananen ütles, et mängude vallast on ta õppinud, et oluline on see, kuidas kliendid tagasi tulevad ja uuesti teenust kasutavad. Seda kutsutakse retention. Wolti puhul jäid pooled teenust kasutanud inimesed püsiklientideks.

Wolt kasvas väga kiiresti. 2016. aasta algul osales Mykkänen ühel paneeldiskussioonil ja üks Fiskarsi juhtidest küsis, kui suur on firma kasv. Mykkänen vastas, et 13 protsenti. Selle peale ütles Fiskarsi esindaja, et ta ootas suuremat kasvu kui 13 protsenti aastas. Mykkänen ütles selle peale, et kasv on 13 protsenti nädalas.

Kõige värskema, 2020. aasta kevadel toimunud rahastusvooru järgi on Wolti väärtus kerkinud üle miljardi euro. Firma tellimuste kasv on jätkuvalt 5-10 protsenti nädalas.

Wolt tegutseb 23 riigis. Linnadest on kõige kiirem areng Iisraelis Tel Avivis. Wolti käibest tuleb üle 80 protsendi väljastpoolt Soomet ja see osakaal üha kasvab. Soome peakontoris on tööl 361 inimest, kellest 170 arendab tehnoloogiat. Koos kulleritega on Soomes tööl üle tuhande inimese ja ülemaailmselt on neid 44 000. Järjekorras ootab veel 150 000 töölesoovijat.

Wolti asutajate osa miljardi eurosest firmast on ligi 100 miljonit. Kõige enam on osakuid Wolti juhil Miki Kuusil.

Uute kasvuettevõtete väärtust on väga raske arvutada vana malli järgi. Wolti kahjum on iga aastaga kolmekordistunud. Ettevõttel mingit erilist kapitali pole. On vaid kulud, kahjum ja riski-investeeringud. Ettevõtte kahjum on kokku ligi 100 miljonit. Eelmisel aastal kahjum kolmekordistus 12 miljonist 36 miljoni euroni. Sellele vaatamata andsid investorid tänavu kevadel ettevõttele 100 miljonit uut raha.

Wolti on oma raha investeerinud Soome tehnoloogiainvestorid alates Supercelli Ilkka Paananenist kuni F-Secure Risto Siilasmaani välja. Lisaks Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi ning Twitteri ja Square’i asutaja Jack Dorsey investeerimisfirmad ning Skype’i asutaja Niklas Zennström.

Wolti põhiline väärtus on kiire kasv. Uued linnad muutuvad isetasuvaks 12-24 kuu jooksul. Investorite raha kasutatakse kahjumi katmiseks ja laienemiseks üle maailma. Firma kasvu iseloomustab see, et tänavuse, 2020. aasta septembri käive oli suurem kui nelja eelneva aasta käibed kokku.

Soomes on Wolt laienenud Helsingist Turusse ja Tamperesse. Välismaale laieneti kõigepealt Stockholmi. Põhimõtteid oli kolm: toit peab olema kohal 35 minutiga, kui tellimus läheb untsu, siis see hüvitatakse ja klienditeenindusega tegelevad kohapealsed inimesed.

Pärast Stockholmi tulid Tallinn, Kopenhaagen ja Balti riigid. Edasi juba eksootilisemad maad: Ukraina, Tšehhi, Gruusia, Kreeka, Aserbaidžaan, Iisrael, Jaapan.

Wolt ostis tegevuse algusaastatel Exceli andmebaasi, kus oli välja toodud eri riikide rahvaarv, asustustihedus, SKP elaniku kohta ja mobiiliklientide arv. Selle põhjal valiti välja 12 sobivat riiki, kus konkurents oli madal.

Iisraelis on Wolt esindatud paarikümnes linnas ja kohalikus klienditeeninduses töötab üle 200 inimese.

Wolti äriidee seisneb selles, et söögikohad maksavad firmale 20-30 protsenti preemiat tellimuse pealt. Klient maksab ise väga väikse osa. Söögikohad on nõus suure osa rahast ära andma, et saaks rohkem tellimusi. Selles on aga oma nõrk koht Wolti jaoks: söögikohad võivad luua oma kullerifirma, et ei peaks suurt osa käibest Woltile loovutama. Nõnda on teinud näiteks Kotipizza Soomes. Mõnele suurele kliendile nagu McDonalds maksab Wolt peale, seda imago pärast.

Wolt maksab enamuse teenitavast 30 protsendist kullerile. Kullerid teenivad ühe tellimuse täitmise pealt 4-12 eurot.

Maailma mõistes on Wolt siiski veel pisike toidukullerfirma. Näiteks Breliini firma Delivery Hero on noteeritud börsil ja selle väärtus on 19 miljardit. Soomes tegutseb see firma Foodora nime all. Kullerfirmadest on huvitatud tehnoloogiagigandid nagu Amazon ja Google. Wolti on tahetud mitmel korral osta, aga firmat pole müüdud. Kõigepealt on kavas firma lähema paari aasta jooksul börsile viia.

Wolti-taolistel ettevõtetel on läänemaailmas veel üks oht – nimelt ei sallita kullereid kui ettevõtjaid, vaid nad sunnitakse firma juurde tööle, nagu see on juhtumas taksofirma Uberiga. Sellisel juhul suurenevad kulud hüppeliselt.

Praegu on Wolti käive üle miljardi euro aastas, 5 aasta pärast peaks see olema 10 miljardit. See on Soomes juba Kesko tase.

https://www.hs.fi/talous/art-2000006657577.html