Koroonakriisi tõttu on töötushüvitiste väljamaksmine tänavusel 2020. aastal hüppeliselt kasvanud. Töö- ja majandusministeeriumi info kohaselt oli sundpuhkusele saadetuid juulikuu lõpus 100 000 ning aprillis-mais 184 000.

Töötushüvitist maksti juulis 218 000 töötule kokku ligi 300 miljonit eurot. Neist 104 000 said seda sundpuhkuse eest, vahendab Yle.

Töötushüvitisi on seega saanud väga suur hulk inimesi. Hüvitise suuruses on suured käärid sõltuvalt sellest, kas inimene on mõne töötukassa liige või mitte. Suured erinevused on ka ametite vahel. Hüvitise suurus sõltub paljuski palgast enne töötuks või sundpuhkusele jäämist.

Finantsinspektsiooni andmetel said kõige kõrgemat tööstushüvitist möödunud aastal arstid – keskmiselt 2629 eurot kuus. Eesotsas on veel juristid, insenerid ja majandusjuhid. Kõige väiksem hüvitis oli hooldajatel – keskmiselt 1325 eurot kuus. keskmine hüvitise suurus oli 1638 eurot kuus miinus maksud. Käesoleval aastal on hüvitis tõusnud 15-45 euro võrra.

Sundpuhkuse ja töötuks jäämise hüvitised on ühesuurused. Siiski oli sundpuhkuste eest makstud hüvitis eelmisel aastal veidi suurem kui töötuks jäämisel. Vahe võib tulla sellest, et töötud teevad palju osa-ajaga tööd, mille eest saadud palka arvestatakse hüvitise maksmisel.

Palgast sõltuva hüvitise suuruse võib välja arvestada töötukassade ühenduse veebis oleva kalkulaatori abil.

Neile, kes pole töötukassa liikmed maksab Kela töötutoetust, mille suurus on 724 eurot miinus maksud. Lastega on töötutoetus suurem. Kela töötutoetuse kalkulaator on siin.