Soome terviseameti esindaja: Koroona pole nii ohtlik, kui varem arvati

Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen ütles, et koroona pole nii ohtlik kui kevadel arvati. Seetõttu tuleks tema väitel koroona mõju ümber hinnata.

Nakatumistest nõuab praegu vaid väike osa haiglaravi. Koroonasurmade arv on pärast kevadist kiiret tõusu langenud, vahendab Ilta-Sanomat.

Salminen ütles, et koroona on jätkuvalt raske haigus, aga mitte nii suurele osale inimestest nagu algul arvati. Kevadel tundus, et haigus on palju ohtlikum kui see on tegelikkuses olnud. Kevadel tundus, et kõik, kellel on koroona on väga haiged.

Salminen ütles, et arutas asja oma Hispaania kolleegidega. Kui kevadel vajas Hispaanias haiglaravi 47 protsenti haigusjuhtudest, siis nüüd ainult 4 protsenti. Haigeid on õpitud paremini ravima. Hispaania uue lainega on suremus alla 1 protsendi.

Samas tunnistab Salminen, et haigust pole mõtet alahinnata. Osale inimestest on haigus väga raske, eriti vanemaealistele. Ühiskond on Salmineni väitel õppinud elama koos koroonaga ja riskigruppe paremini kaitsma.

Kevadel oli paljudes riikides puudus kaitsevahenditest. Samuti ei suudetud inimesi testida nii nagu praegu. Inimesed, kel polnud haigusnähtusid ei teadnud, et on nakatunud. Paljudes riikides levis nakkus raviasutustes. Koroona levis vanadekodudes. Salmineni väitel ei saa ka tulevikus eakate inimeste kaitsmisel järeleandmisi teha.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel on koroonasurmade arv vähenenud, aga nakatumiste arv on pööranud uuesti tõusule. Seda prognoositi juba kevadel, et pärast tõusu hakkab koroonasurmade arv vähenema. Praegu suudetakse inimesi rohkem testida ja nakatunuid tuvastada, see aitab ära hoida raskeid juhtumeid. Kevadel oli surmade arv suurem, kuna kõiki nakatunuid ei suudetud tuvastada ja tegelik nakatunute hulk oli samuti suurem. Kui kevadel suudeti Soomes teha 2500 testi päevas, siis praegu 10 000-14 000.

Soomes soovitatakse minna testile juba kergete haigusnähtudega. Kui kevadel leiti iga 17 testitu kohta üks nakatunu, siis nüüd on ligi 400 testi kohta üks nakatunu. Suur testide hulk on võimaldanud välja selgitada ka need nakatunud, kel pole haigusnähtusid.

WHO Euroopa juht Hans Kluge on hoiatanud, et koroonasurmade arv võib Euroopas oktoobris-novembris tõusma hakata. Mika Salmineni väitel on see võimalik. Koroonavaktsiin Salmineni väitel olukorda koheselt ei paranda. Praegu pole veel teada, kui tõhu vaktsiin üldse on. Praegu on teada, et vanemate inimeste puhul toimib vaktsiin kehvemini. Samuti ei suudeta kõiki korraga vaktsineerida. Vaktsiin ei tule samuti kõik kohe korraga.

Mika Salminen hoiatab, et koroona tingimustes tuleb veel pikalt elada. Võib juhtuda, et koroonaga peab veel kuni suveni elama. Võib minna ka kauem, kui tuleb uusi üllatusi. Koroonaepideemia on selliseid ootamatusi juba küllalt pakkunud.

THL:n Salminen: Korona ei ole niin vaarallinen kuin pelättiin – arvioi, kuinka kauan epidemia jatkuu

Koronan kokonaisvaikutus pitää arvioida uudelleen, sanoo Mika Salminen. Korona ei ole niin tappava tauti kuin vielä keväällä pelättiin. Todetuista tapauksista pienempi osa vaatii nykyisin sairaalahoitoa. Koronaan kuolleiden määrä on laskenut kevään piikin jälkeen. – Korona on yhä vakava tauti, mutta paljon pienemmälle osalle tartunnan saaneista kuin alkuun yleisesti arvioitiin, Terveyden ja hyvinvoinnin laitoksen THL:n terveysturvallisuusjohtaja Mika Salminen sanoo.

(Külastatud 1,369 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid