Kole lugu: soome lapsevanemad hoidsid väikelast näljas ja toas kinni 15 tundi päevas, voodilinade asemel olid prügikotid – laps ei osanud mängida ega teadnud sõnu isa ja ema

Soome abielupaar mõisteti tingimisi vangi lapse kallal vägivalla tarvitamise ning vabaduse võtmise eest. Vanemad sulgesid lapse päevas 15 tunniks oma tuppa. Nad ei tegelenud aastaid lapse kasvatamisega, nii et lapse areng jäi kängu.

Ringkonnakohus jättis jõusse 1990. aastal sündinud naisele ja 1959. aastal sündinud mehele mõistetud karistuse vägivalla ja vabaduse võtmise eest, vahendab MTV.

Maakohus oli varem mõistnud mõlemale vanemale aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Ringkonnakohus tegi otsuse käesoleval nädalal.

Kuriteod puudutasid paari ühist, mõne aasta vanust last. Vanemad ei tegelenud aastaid lapse kasvatamisega, mis oli pärssinud lapse arengut. Laps ei osanud korralikult rääkida ja oli alakaaluline.

Enne lapse väärkohtlemise ilmsikstulekut olid vanemad sulgenud lapse üksi tuppa 15 tunniks päevas. Osa ajast oli lapse uks lauajupiga kinni pandud. Selline lapse eraldamine kestis aasta aega. Laps oli siis 3-4-aastane.

Kuigi vanemad mõisteti süüdi vägivallas, ei kasutanud nad lapse peal otsest füüsilist vägivalda. Kuritegu oli seotud lapse hooletusse jätmise ja sellega kaasnenud probleemidega.

Vanemate teod tulid välja koduvisiidi käigus 2017. aasta veebruaris. Juba varem oli vanemate kohta tehtud teade lastekaitsele seoses nende alkoholilembusega. 2017. aasta veebruaris aga võeti laps kiirkorras vanemate juurest ära.

Tookord käis kodus perenõustaja. Siis tuli välja, et vanematel oli kombeks laps tuppa kinni panna ja et selline asi oli kestnud aasta aega. Lapse isa ütles, et muud võimalust polnud, sest muidu sõi laps külmkapist kõik jäätise ära ja lõhkus asju.

Koduvisiidiga tehti ühtlasi kindlaks, et toas, kuhu laps suleti oli vaid üks voodi. Voodi madratsite peale olid kinnitatud maalriteibiga prügikotid, voodis polnud voodiriideid ega linu.

Mõlemale poole voodit olid pandud maha räpased madratsid, et kaitsta last kukkumise eest. Toas oli peale selle vaid mõni üksik pehme mänguasi.

Kodus tehtud tähelepanekute alusel korraldati veel samal päeval teine koduvisiit. Sel korral tuli kohale sotsiaaltöötaja, kes ütles, et lapse sulgemine tuppa on seaduse ja lapse õiguste vastane. Lapse isa ärritus selle peale ja ütles, et ta ei jaksa last valvata. Ema ütles, et laps suleti tuppa tema enda turvalisuse huvides.

Koduvisiit lõppes sellega, et laps paigutati kiirkorras asendusperre. Asja kohta tehti kuriteoteade. Kohtusse jõudis asi 2018. aasta sügisel. Otsus tuli järgneva aasta algul.

Kohtus tuli välja, et lisaks sellele, et laps ei saanud toas kinni olles liikuda oli talle antud liiga vähe ja ühekülgset toitu. Laps oli oma vanuse kohta alakaaluline. Laps ei pääsenud üldse kodust välja ja tal polnud sõpru.

Lapsel oli kõne ja keeleline alaareng, aga last ei viidud teraapiasse, kuigi vanematele oli selline soovitus antud. Nõuandlas olid vanemad ise kurtnud, et ei saa lapse jutust teinekord aru. Neid see aga muretsema ei pannud.

Nõuandlas pandi ühtlasi tähele, et laps oli arengus maha jäänud. Perele soovitati, et last viidaks mänguringi või lasteaeda, mis oleks toetanud lapse arengut. Vanemad aga seda ei teinud.

Last oli viidud koguduse korraldatud ringi. Need käimised aga lõppesid siis, kui ringide aega muudeti. Vanemad leidsid, et ringis pole vaja käia, kuna ringi aeg kella 9 ja 11 vahel neile ei sobinud. Lapse ema oli öelnud, et tema alles ärkas sel ajal.

Lapse vanematel oli kohtu materjalide põhjal muidki probleeme. Kuigi korter oli üldiselt puhas, oli seal palju tühje õllepurke ning tühje ja täis viinapudeleid. Vanematel oli alkoholiprobleem.

Kohtus kuulati üle ka lapsevanemad. Nende väitel midagi valesti polnud. End süüdi nad ei tunnistanud. Lapse vanemate jutu järgi tegelesid nad lapse toitmise, liikumise ja muuga nii kuidas juhtus. Vanemad ütlesid, et neil pole kõigeks raha. Lapse alatoitumist põhjendasid nad sellega, et pere kehva majandusliku olukorra tõttu polnud võimalik alati head toitu muretseda. Vanemad ütlesid, et tuba, kuhu laps 15 tunniks päevas suleti oli „tavaline” pere rahalist olukorda arvestades.

Vanemad ütlesid, et kohustused käivad neile üle jõu, aga eitasid lapse huvide teadlikult kahjustamist. Vanemad väitsid, et neilt ei saa nõuda rohkem kui see, milleks nad on võimelised. Lapse tuppa sulgemine oli vanemate meelest arusaamatus. Nad ütlesid, et ei teadnud, et lapse üksinda 15 tunniks tuppa sulgemine on seadusevastane.

Kohut aga vanemate seletused ei veennud. Kohus leidis, et õiglane karistus vanematele on vangistus. Kohus pidas vanemate tegevust taunimisväärseks, kuna laps oli neist sõltuv. Vanemad tunnistasid ka ise, et lapse tuppa sulgemine oli vale. Kuigi kohtus ütlesid vanemad, et sulgesid lapse tuppa tema turvalisuse huvides, olid nad eeluurimisel öelnud, et tegid seda enda mugavusest.

Lapse isa ütles, et lasi lapse hommikul oma toast välja alles siis, kui oli oma toimetused ära teinud, see on  käinud tualetis, teinud suitsu ja joonud kohvi. Seda vaatamata asjaolule, et laps oli oma toas juba ärkvel.

Kohus leidis, et õiglane karistus on aasta ja 2 kuud vanglat. Vangistus on tingimisi, mis tähendab, et seda ei pöörata täitmisele, kui vanemad ei pane toime uusi kuritegusid.

Lapsele peavad vanemad maksma kannatuste eest 10 000 eurot hüvitist. Kohtus selgus, et lapse olukord oli asendusperes paranenud. Sellest rääkis asenduspere ema, kes oli kohtus tunnistaja. Tema väitel oli laps tulles rõõmus ja naerusuine, aga ei osanud mängida, laulda lastelaule ega isegi rääkida korralikult. Laps ei teadnud, mis on ratas, pulk, Pikku Kakkonen (telesaade) või šokolaadipuding. Ta ei osanud öelda maja tubade nimesid ega teadnud, mida tähendab isa ja ema.

Laps ei osanud joonistada ega söögiriistadega süüa. Kommid ja magustoidud olid talle uus asi. Laps ei näidanud paari esimese nädala jooksul välja oma tundeid. Laps oli samas kartnud üksi magamist. Ta oli tahtnud magada teistega koos ja kontrollis öösel, ega teda pole üksi jäetud. Vanemaid laps taga ei igatsenud ega tahtnud nende juurde minna puhkuse ajaks.

Laps oli aga kiiresti edasi arenenud, kui oli jälginud peres teiste laste tegevust. Tema areng on olnud asendusperes kiire. Kohus leidis samuti, et asendusperes liikus lapse areng soodsas suunas. Poiss polnud enam alakaaluline ja oli arenenud keeleliselt.

(Külastatud 4,729 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid