Soomes võib sootaimi sookailusid korjates teenida 60 eurot tunnis. Need taimed on välismaal hinnas, aga Soomes neid eriti ei kasutata.
Sookail lõigatakse maha alumiste lehtede juurest ja see ei tohi olla veel õitsema läinud. Korjates täitub 5 kg kott 40 minutiga. Korjajatele makstakse 8 eurot kilo eest. See tähendab ligi 60-eurost tunnipalka, vahendab Yle.
Sookailusid aga ei tohi korjata igaüks ja igalt poolt. Taimi ostetakse koolituse läbinud korjajatelt. Ühtlasi on sookail võrdsustatud puiduga, seetõttu peab korjamiseks olema maaomaniku luba.
Soomest tahetakse korjata suvega sookailusid 1200 kilo. See on välismaal asuva kliendi tellitud kogus. Tänavune tellimus on suur, mistõttu on koolitatud korjajaid juurde. Kokku on korjajaid sadakond. Paari päevaga tahetakse korjata 300 kilo sookailusid, mis saadetakse lennukiga kliendile Prantsusmaale. Sookail on toode, mis ei säili kaua. Lisaks tuleb see korralikult pakkida, et see seestpoolt ei söövitaks.
Mida sookailust tehakse, pole täpselt teada. Klient on ravimifirma, mis on ostnud sookailusid paarkümmend aastat. Täpset kasutuskohta pole firma avaldanud.
Sookailul on raviomadused ja see on klassifitseeritud kui ürt-taim. Sookail on mürgine selles sisalduva ledoli tõttu.
Välismaal kasutatakse sookailu eri homöopaatiliste toodete, samuti putukahammustuste ja reuma raviks. Seda kasutatakse ka keha pesuainetes, õlides ja salvides. Lisaks kaasutatakse seda putukate ja sääskede peletamiseks.
Soomes sookailu eriti ei kasutata. Seda kasutatakse veidi kosmeetikatööstuses. Käsitöö ettevõtted kasutavad seda vähesel määral värvimiseks.
See, et Soomes sookailu eest nii palju makstakse tähendab, et sellest tehtud tooted on väga kallid. Soomes aga pole selliste toodete arendamiseks piisavalt raha. Nii näiteks toodetakse Vahemere rannikumännist Pycnogeli ekstrakti. Turu maht on 500 miljonit eurot. Sama asja saaks Soomes teha, aga see nõuaks kättevõtmist. Vahemere ääres on Pycnogeliga tegeldud juba 60 aastat.
Soome probleem on selles, et tootena kasutatakse vaid toorpuitu. Samas on Soomes maailma puhtaimad metsad, mille pealt annaks korralikult teenida. Näiteks enamus lillepoodides kasutatavatest puuokstest tuuakse Taanist, käbisid ja oksi veetakse sisse Hollandist. Samu tooteid saaks kerge vaevaga Soome enda metsadest.
https://yle.fi/uutiset/3-11488636
