Rootsis oli tänavu esimesel poolaastal surmade arv suurim viimase 150 aasta jooksul. Viimati suri nii palju inimesi Rootsis 1869. aasta näljahäda ajal.

Rootsis suri esimesel poolaastal 51 405 inimest. Neist 4500 suri koroonaviiruse põhjustatud haiguse tagajärjel, vahendab Reuters.

Viimati suri nii palju inimesi Rootsis 1869. aastal, mil poole aastaga suri 55 431 inimest, seda osaliselt suure näljahäda tõttu. Tõsi, toona elas Rootsis 4,1 miljonit, nüüd 10,3 miljonit inimest.

Rootsi statistikaameti andmetel oli liigsuremus esimesel poolaastal 10 protsenti ja surmajuhtumeid oli 4633 võrra enam kui keskmiselt aastatel 2015-2019, vahendab Expressen.

Meeste puhul oli liigsuremus 13 protsenti ja naistel 7 protsenti. Rootsi valis teistest Euroopa riikidest erineva koroonakriisi lahendamise strateegia. Riigis olid piirangud leebed. Koolid ja asutused olid avatud.

Praeguseks on Rootsis surnud koroona tagajärjel ligi 5800 inimest. See number on palju kõrgem kui naaberriikides. Näiteks Norras on vaid 260 koroonasurma, Soomes 334.

Rootsis strateegia üks põhjuseid oli majanduse päästmine, aga Reutersi andmetel oli Soome majandus teises kvartalis isegi paremas seisus kui Rootsi oma, kuigi Soomes olid rangemad piirangud. Rootsi SKP langes 8,6 protsenti, Soome oma vaid 5 protsenti.

https://www.expressen.se/nyheter/coronas-svarta-siffror-fler-doda-i-sverige-an-pa-150-ar/