Eriolukorra ajal kasvas Soomes plahvatuslikult isikuvastaste kuritegude hulk. Selliseid kuriteod on mõrvad, tapmised ja nende katsed.
Politseiameti uuringu järgi pandi jaanuarist kuni maini Soome toime 201 tapmist, mõrva või nende katset. Sellisele numbrile jõuti kõige lähemale viimati 2012. aastal, mil seliseid kuritegusid registreeriti 179. Eriti kasvas isikuvastaste kuritegude hulk märtsikuus, vahendab Yle.
Märtsikuus olid inimesed kodus ning kartsid haigestumist ja töökoha kaotust. Stressi tulemusel kasvavad alkoholi või narkootikumide tarvitamine ja vaimde tervise probleemid kergesti üle vägivallaks, leiab Helsingi ülikooli doktorant Miikka Vuorela.
Helsingi politsei on täheldanud narkootikumide kuritarvitamist, vägivaldseks arenenud suhteprobleeme ja vaimse tervise probleeme, mis on viinud vägivallani.
Eriti palju on Soomes kasvanud tapmis- ja mõrvakatsete hulk. Soomes uuritakse maikuu lõpu seisuga 21 mõrvakatset, see tähendab 75-protsendilist kasvu.
Aasta algul pandi toime 33 tapmist, mida on üle 60 protsendi enam kui varasemate aastate keskmine. Tapmiskatseid on olnud 133, seda on 24 protsenti enam kui viimase 10 aasta keskmine näitaja.
Soomes pole kunagi varem sellist kuritegevuse kasvu olnud ajal, mil on vägivallatu kriis. Tavalistelt kasvab vägivald sõja ajal, aga mitte majanduskriisi ajal. Kergemate vägivallajuhtumite hulk on samas vähenenud. Tapmiste kasv on enamjaolt seotud narkootikumidega.
https://yle.fi/uutiset/3-11383347
