Ilmselt on enamus meist elu jooksul vähemalt ühe korra laenu võtnud. Selleks võib olla autolaen, kodulaen või mingit sorti erakorralise väljamineku laen. Samamoodi nagu on erinevaid laenuliike, on ka erinevaid laenupakkujaid. Alustades tavapärastest pangalaenudest ja lõpetades riskantsemate kiirlaenude ja eraisikute laenudega. Järgnevalt toome välja mõningased sarnasused ja erinevused laenuprotsesside kohta Eestis ja Soomes.
Laenu võtmine Soomes
Laenu võtmise sammud Soomes on väga sarnased Eestile. Tarbimislaenu võtmiseks Soomes peab olema vähemalt 23 aastane, minimaalselt 16 000 eurose aastase sissetulekuga ja olema Soomes elanud vähemalt 3 aastat. Kindlasti tuleb üle vaadata oma kontaktinfo. Kõik peab vastama rahvastiku registri andmetele ning kindlasti peab olema registreeritud Soome aadress. Samuti tuleb esitada sõltuvalt panga soovist viimase kolme või kuue kuu palgatõend. Paraku ei anta Soomes laenu, kui laenutaotlejal on varasemalt olnud makseraskusi ja ta on registreeritud Soome maksehäire registrisse.
Kui kõik tingimused on täidetud, vajalikud dokumendid olemas ja varasemaid probleeme pole olnud, siis tuleb otsima hakata parimate tingimustega laenupakkujaid. Soomlaste jaoks on elu lihtsaks tehtud Lainaa-helposti.fi veebilehega, kuhu on kokku kogutud erinevad laenu pakkuvad firmad. Samuti saab erinevaid laenufirmasid otsida Soomes kasutades märksõnu: „Lainaa“ ja „kulutusluotto“. Lisaks on lehel detailselt välja toodud maksimaalsed laenusummad, intressid, tähtajad ja kõik muud tähtsad infokillud.
Laenu võtmine Eestis
Nagu Soomes, nii ka Eestis tuleb laenu võtmiseks ära tõendada enda sissetulek, esitade korrektsed kontaktandmed ning olla niiöelda „puhta ajalooga“. Eestis muideks vaadatakse negatiivse pilguga ka sissemakseid spordiennustuse ja netikasiinode lehtedele. Kui aga kõik on korras, siis tuleks taas välja valida sobilikud laenuasutused. Kiirlaenufirmade puhul on intressid oluliselt suuremad, kui pangalaenude puhul. Samas kui otsida, siis pakuvad mitmed kiirlaenufirmad uutele klientidele intressivaba laene. Need summad üldiselt 3000 € ei ületa, kuid väiksemate murede lahendamiseks võib sellest piisata.
Samuti tasub väiksemate laenude puhul mõelda hoopis vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise peale. Swedbanki krediitkaardil on näiteks 40-päevane intressivaba periood. Krediitkaardil olev krediit sõltub inimesest, kuid jääb enamasti 2000 – 5000 euro vahele ja väiksemateks kulutusteks peaks sellest piisama küll. Lisaboonusena tagab Swedbanki kuldkaart ka reisides tasuta reisikindlustuse.
Mida mõelda enne laenu võtmist?
Enne laenu võtmist peaks iga inimene endalt alustuseks küsima: „Kas mul tõesti on seda laenu vaja?“ Kaaluge alternatiive. Mõelge näiteks sellele, kas olemasolevate säästude kasutamine on võimalik, kas vajate laenuga rahastatavat kaupa või teenust just nüüd või kannatab soovitud kulutusega ka oodata, jätkates säästude kogumist, kirjutab Swedbank Eesti. Seejärel mõelge, kas te olete võimelised ka laenu igakuiselt koos intressiga tagasi maksma? Rusikareegel on, et laenukohustused ei tohiks ületada 30 – 50 protsenti igakuisest sissetulekust.
Üks kõige populaarsemaid laenutüüpe on kodulaen. Selle puhul nõuavad aga pangad enamasti 10 – 20 -protsendilist sissemakset, mis võib käia paljudele üle jõu. Kui see võimalus on olemas, siis tasub kodulaenu isegi võtta, sest oma kodu ostmine on alati soodsam, kui kellegi teise kinnisvara üürimine. Ühtlasi maksate te siis ka teise inimese kodulaenu ja suure tõenäosusega veel peale ka. Huvitav statistika on aga see, et Soomes on kodulaenud oluliselt odavamad kui Eestis. 2019. aastal võeti Soomes eluasemelaene 0,78-protsendilise intressiga, Eestis oli aga intressiks keskmiselt 2,5 protsenti, kirjutab Delfi ärileht.
Kokkuvõttes on Eestis ja Soomes laenutaotlemise tingimused väga sarnased. Mõlemal juhul tuleb esitada korrektsed andmed ja ei tohi olla varasemaid maksehäireid. Enne laenu võtmist tuleb aga hoolikalt läbi mõelda, kas seda on tõesti vaja ning kas olete võimelised selle tagasi maksma? Iga laen on kohustus – mida vähem on kohustusi, seda lihtsam on elu.
