Soomes juhtus õpetlik lugu, kus 185 000 euro eest elumaja müünud mees jättis ostjatele mõned olulised asjad rääkimata, mistõttu läks asi kohtusse ja lõpuks jäi müüja kogu rahast ilma ning pidi veel ligi 60 000 peale maksma.
Kõik algas maja müügist ühes väikses kohas Soome lõunaosas Uusimaal, kus 2013. aastal müüdi kahekorruseline puidust konstruktsiooniga 140-ruutmeerine kahekorruseline elamu 185 000 euro eest. Müüjaks oli maja ise ehitanud mees, ostjaks üks noor abielupaar, vahendab Iltalehti.
Maja oli paberite järgi võetud kasutusele 2002. aastal ja kontrollitud 2011. aastal. Ostjad arvasid, et saavad omale unelmate kodu, kuna kontrolli käigus polnud välja tulnud mingeid suuremaid vigu.
Seda aga ostjatele ei räägitud, et tegelikult oli maja palju vanem. Müüja oli ehitanud selle algselt omale suvilaks juba 1995. aastal. Hiljem oli ta lasknud maja otstarvet muuta.
Noorpaar jõudis majas elada pool aastat, kui sügistormi ajal hakkas laest vett alla tilkuma. Selgus, et lekkekoht oli kortsna ja plekk-katuse vahelises ühenduses, mis oli lahti tulnud. See koht parandati ära. Seoses remondiga tuli välja, et katusealune aurutõke oli puudulik. Algul arvati, et selle saab ära parandada seestpoolt.
Kui aga katus hakkas teise korstna juurest läbi laskma, siis võeti lisaks katusele ette maja kõigi konstruktsioonide kontroll. Raport oli karm: puudulik aurutõke oli toonud kaasa niiskuskahjustuse, põhjuseks oli tuulutusavade puudumine. Mikroobid olid hakanud silmnähtavalt kasvama. Soojustusvill oli läbimärg.
Tuli välja, et katuse konstruktsiooni polnud tehtud selleks ette nähtud materjalist, vaid osaliselt taaskasutatud puidust. Puudused ja ehitusvead avastati ka välisseintes. Niiskuse tõttu olid hakanud kasvama mikroobid ja seened. Pesuruumi põrand polnud piisavalt veekindel, mistõttu läks vesi isolatsiooni ja betooni vahele. Betoon oli märg ligi kahe ruutmeetri ulatuses.
Uued elanikud olid juba algul märganud, et köögi pliiti ja nõudepesumasinat ei saanud korraga kasutada – kaitse põles läbi. Algul ei peetud seda suureks probleemiks. Kui aga maja elektrit kontrollima hakati, leiti sealgi hulgaliselt paigaldusvigu. Mõned vead olid ohtlikud. Peakilbi juures oli isoleerimata kohti, mis olid eluohtlikud. Kontrolli käigus tuli seetõttu elekter välja lülitada.
Unelmate kodu muutus uuringute käigus üha koledamaks. Ees ootasid suured lammutus- ja remonditööd. Ostjad andsid müüjale teada üha enamatest vigadest ja puudustest, mistõttu pidi müüja maksma algul tagasi 18 000 eurot ja siis veel 22 500 eurot. Ostjad sellega ei nõustunud, vaid nõudsid 100 000 eurot ja andsid asja kohtusse.
Müüja üritas väita, et ostjad ei andnud kohe vigadest teada, mistõttu läks parandamine kallimaks. Kohus aga leidis, et müüja oli ise maja ehitanud ja pidi olema vigadest ja puudustest teadlik. Müüja polnud puudustest ostjaid teavitanud. Müügitehingu ajal polnud uuritud täpsemalt katusealust, kuna sinna ei pääsenud sisse. Kuivõrd mingeid viiteid vigadele polnud, siis eeldati, et kõik on korras.
Kohus leidis, et ostjatel polnud võimalik maja välisl vaatlusel tuvastada niiskuskahjustusi. Seega polnud nad mingeid reegleid rikkunud.
Ida-Uusimaa kohtus jäi maja müünud mees kaotajaks. Sama kinnitas ka ringkonnakohus. Kohus leidis, et maja müünud mehe puudulik ehitustegevus oli toonud kaasa niiskuskahjustused. Ehitustööd olid tehtud ilma vastavate teadmisteta. Lisaks rõhutas kohus, et müüja oli vastutav info edastamise eest. Näiteks polnud müüja andnud teada, et maja tegelik ehitusaasta erines sellest, mis oli märgitud maja kasutusaja alguseks.
Helsingi ringkonnakohus otsustas, et müüja peab tagastama 92 500 eurot ehk poole ostuhinnast, mis oli 185 000 eurot. Lisaks tuli maja müüjal kinni maksta ostja õigusabikulud, mis olid summas 71 000 eurot. Kui lisada veel müüja enda õigusabikulud summas 78 000 eurot, siis kokkuvõttes pidi maja müünud mees peale maksma 56 000 eurot koos intressidega.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/4fdc6446-2c31-4569-98b4-da3237f61791
