Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkond HUS on valmistumas uueks koroonaviiruse laineks, mis võib saabuda juba suve lõpus.
Soomes on avanud taas uksed raamatukogud ja muud avalikud asutused, õpilased on naasnud koolidesse ja piiriületuse piiranguid on leevandatud. Juuni algul avatakse söögikohad. Selle kõrval aga valmistutakse ka selleks, et oleme seljatamas alles koroona esimest lainet ja teine või kolmas on alles ees, vahendab Yle.
On prognoositud ka seda, et teine laine on karmim kui oli esimene. Koroonaviirus on Soomes eriti levinud Helsingi ümbruses Uusimaal. Kõige enam on nakatumisi Helsingis – ligi 2300, üle kolme korra rohkem kui Espoos või Vantaal.
Helsingi haiglapiirkonna peaarst Markku Mäkijärvi ütles, et valmistutakse suve lõpus või sügise algul saabuvaks teiseks laineks. Praegu pole teada, milline see laine saab olema ja kas patsiente tuleb rohkem või vähem. Teine laine on aga väga tõenäoline, kuna praeguseks on haigusega nakatunud vaid murdosa soomlastest. Niikaua kuni vaktsiini või ravi ei ole, on haigestumine paratamatu.
HUS on kiirkorras koolitanud juurde intensiivravi õdesid ja hapnikuravi spetsialiste, kokku mitusada. Parandatud on kaitsevahendite kasutamist. Kaitsevahendeid on varutud ka lattu. Valmis ollakse selleks, et korraga on vaja ravida 200-300 intensiivravi patsienti. Meilahti haigla alla maa sisse on valmistatud ette ruumid tagavarahaigla jaoks. Vajadusel on seal võimalik patsiente ravida.
Vajadusel on võimalik muuta koroonahaiglateks teised haiglad, mida HUS-il on kokku 23.
Helsingi linn valmistub samuti suve lõpus saabuvaks koroona teiseks laineks. Selleks tarbeks on koroona jaoks ette valmistatud Laakso ja Malmi haiglad. Sarnaselt HUS-ile on ka Helsingi linnal oma varuhaigla plaan olemas. Herttoniemi varuhaigla on võimalik kasutusele võtta nädala-paari jooksul ehk väga kiiresti, kui patsientide hulk peaks kasvama.
Helsingi linn saab kaitsevahendeid HUS-i kaudu, aga linn on ka ise hankeid teinud. Praegu kogutakse varusid, et oleks võimalik kuu aega muretult hakkama saada.
Koroonaviiruse tagajärjel on surnud põhiliselt hooldekodude elanikud. Helsingi hooldekodudes oli 12. mai seisuga surnud 85 inimest. Hooldekodudes pööratakse nüüd suuremat tähelepanu kaitsevahenditele – kirurgilist kaitsemaski kasutatakse nüüd kõikidel kohtumistel klientidega.
Laste pärast ollakse samuti mures ja seetõttu tahetakse, et kõik lapsed käiksid koolist läbi. Kui õpilase või perega ei saada ühendust, siis võetakse ühendust lastekaitsega. Paar nädalat koolis näitavad, millised on lastega seotud probleemid. Haridusminister Li Andersson ütles, et praegu valmistatakse ette põhikooli seaduse muudatust, mille järgi oleks vastavalt vajadusele võimalik nii kontakt- kui kaugõpe.
Tänu esimesel lainele on võimalik olla paremini valmis haiguse teiseks laineks. Enne esimest lainet oli teada vaid info välismaalt. Oma kogemuse pealt on aga võimalik kõige paremini õppida.
