Soome arst on mures, kuna lastele ostetakse jalanõusid, mis rikuvad lastel jalad ära. Lapsevanemad ostavad lapsele kõndima õppimise ajal toetavaid ja kõva tallaga jalatseid, kuigi see soovitus on vananenud ja vale.

Soome füsioterapeut Matti Melanen ei oska öelda, kust see väär arusaam on tulnud. Ilmselt arvatakse, et kui lapse jalg pole veel välja arenenud, siis vajab see välist abi. Aga siis just jalg ei saa areneda, nii nagu see peab arenema, kui protsessi väliselt sekkutakse, vahendab Iltalehti.

Käima õppimiseks pole mingeid jalanõusid vaja. Kõige parem on olla paljajalu. Jalanõusid on vaja siis, kui laps on väljas ja jalad vajavad kaitset. Kui lapse jalad on terved ja normaalsed, siis ei pea jalatsid olema mitte kõvad, vaid vastupidi need peaks olema võimalikult pehme tallaga ning jalal peab olema jalatsite sees ruumi.

Arst räägib, et enamus inimesi sünnib maailma tervete jalgadega, millega võib minna ükskõik kuhu. Aga siis rikutakse eluviisi ja jalatsite valikuga paljudel lastel jalad ära, imestab Melanen.

Paljud tervislikke jalanõusid eelistavad vanemad on avastanud, et neid on raske saada sealt, kust neid ollakse harjunud ostma. Probleem on selles, et tavapoodidest lapse jaoks tervislikke jalatseid ei leia, märgib Melanen. Põhjuseks on ajast ja arust kingamood, mis on moondunud aja jooksul kõike muud kui jala tervise järgi. Alternatiive pole olnud, välja arvatud nüüd viimasel ajal, kui on hakatud tootma jalasõbralikke jalatseid. Läheb aega, enne kui sellised jalatsid poodidesse jõuavad.

Suurim viga, mida vanemad saavad lastele või endale jalatseid ostes teha on see, kui ostetakse liiga väiksed jalatsid. Väiksed jalatsid on väga suur probleem. Hea jalatsi tunnus on piisav varbaruum. Melanen paneb imestama, et kaasaja jalatsites on varvaste jaoks väga vähe ruumi. Samas on jalatsite puhul kõndimisel ja jooksmisel väga oluline, et suur varvas saaks liikuda. Kui varvas kõverdub sissepoole, siis on jala töö häiritud ja tekivad probleemid.

Teine jalatsi oluline omadus on painduv ja sile tald. Siin on jalatsite valiku puhul toodud välja olulisemad soovitused:

Tald

Tald peab olema õhuke, sile ja painduv. See võimaldab jalal vabalt jalatsi sees liikuda. Jalatalla ülesanne on anda märku, millisel pinnal inimene kõnnib. Paks ja sitke tald aga takistab jalatallale info edastamist, mis omakorda takistab keha liikumise koordineerimist kõndides.

Mida erinevamat koormust jalad saavad, seda paremini nad arenevad, märgib Melanen.

Nina

Ideaalis on jalatsi nina lai ja labidakujuline, nii et varvastel oleks ruumi liikuda. Enamuse jalatsite puhul aga nina kitseneb, nii et see takistab jala loomulikku liikumist. Mõned täiskasvanud võivad märgata valede jalatsite kandmisest tekkinud moondumisi, kus suur varvas on pöördunud sissepoole, kui see peaks olema samal joonel esimese pöialuuga.

Kand

Kand ei tohiks olla kõrgendatud, vaid tald peaks olema sile ka kannaosas. Kui kand on kõrgendatud, siis ei saa jalg loomulikult liikuda. See aga põhjustab moondumisi liigestes ja seeläbi terves kehas.

Kinnitus

Jalats peab olema jalas kindlalt ja ei tohi loksuda. Seetõttu peavad jalatsid olema parajad ning jalatsitel peab olema pingutamist võimaldav kinnitus. Kuigi jalatsi alaosa peab olema painduv, on halb see, kui jalatsi jalas püsimiseks peab eraldi vaeva nägema.

Suurus

Jalatsis peaks olema liikumisruumi 1-1,5 cm. Lisaks võib laste jalatsite puhul arvestada ka kasvuruumiga, nii et pikkuses võib olla vaba ruumi 2 cm. Liiga suured jalatsid raskendavad liikumist. Liiga väike jalats taas takistab jala liikumist.

Tänapäeval kasutavad nii lapsed kui täiskasvanud sageli liiga väikseid jalatseid. Kui see kestab pikalt, hakkab jala kuju muutuma jalatsi järgi ja selle liikumine muutub. See tekitab probleeme, mis avalduvad lampjalgsuses ja muudes moondumistes, mis esinevad juba lastel. Lapse jalg kasvab kiiresti, nii et jalatsite suurust on vaja regulaarselt kontrollida.

Jalatsite taaskasutus

Melanen ei näe jalatsite taaskasutuses probleemi, kui jalatsid on terved ja korras. Jalatsi eesmärk on kaitsta jalga nii, et see ei takistaks jala liikumist ja jalg saaks vabalt areneda.

https://www.iltalehti.fi/perheartikkelit/a/794cce26-30a7-4427-b392-8c2be8403c64