Helsingi piirkonnas olid koroonakriisi ajal inimeste liikumises väga suured erinevused: kui Helsingi keskus jäi vaikseks, siis mõnel pool mujal nagu Matinkyläs ja Idakeskuses muutus liikumine vilkamaks, selgub mobiiltelefonide uuringust.

Uuringus arvestati kõigi liikumistega, mis olid vähemalt 500-meetrised. Liikumine peatus, kui telefon oli 20 minutit ühe koha peal. Läbi Pasila rongiga liikumine ei läinud arvesse kui Pasila-sisene liikumine, vahendab Helsingin Sanomat.

Uuringus polnud oluline niivõrd liikumiste tihedus kui võrdlus veebruari algusega. Helsingi keskuses vähenes koroonakriisi ajal liikumiste hulk 60 protsenti. Pärast volbrit liikumine suurenes, aga jäi ka maikuus suhteliselt väikseks. Liigutakse poole vähem.

Kukkumine on olnud veel suurem Helsingi-Vantaa lennujaamas ning märkimisväärne ka Pasilas. Mõnel pool nagu Tikkurilas, Leppävaaras, Espoo keskuses ja Tapiolas muutusi ei täheldatud. Kahes kohas, Matinkyläs ja Idakeskuses aga liikumine koroonakriisi ajal hoopis suurenes. Maikuu algul liiguti Idakeskuses kolmandiku võrra enam kui veebruari alguses.

Idakeskuse puhul pole suurem liikumine üllatav, kuna paljud seal elavad inimesed teevad tööd, mida kodust teha ei saa. Idakeskuse piirkonnas on ka kõige enam koroonaga nakatumisi.

Soome teiste suuremate linnade keskustes on muutus olnud samasugune nagu Helsingi keskuses, aga mitte nii suures ulatuses. Tampere keskuses on liikumine vähenenud 50 protsenti, Jyväskyläs samapalju. Oulu ja Turu keskuses on liikumine vähenenud kolmandiku võrra. Lahtis ja Kuopios on muutus väiksem.

https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006518777.html