Elu Soomes hakkab suvel meenutama Rootsit, kuigi olukord ja taktika on erinevad

Soome valitsus teatas esmaspäeval, et koroonaviirusega seotud piiranguid hakatakse järk-järgult kaotama. Elu hakkab Soomes meenutama Rootsit, kus on piirangute asemel tuginetud soovitustele.

Koolide, söögikohtade ja kogunemiste osas meenutab Soome mõne aja pärast Rootsit. Erinevused on reisimises ja karantiinides, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks tuleb tähele panna, et sarnased meetmed tähendavad Soomes ja Rootsis erinevaid asju, kuna Rootsis on viirus jõudnud kaugemale kui Soomes.

Rootsis on koroonaviiruse tagajärjel surnud 2769 inimest, Soomes aga vaid 240. Soomes naasevad õpilased koolidesse ja lapsed lasteaedadesse 14. mail. Gümnaasiumides ja kõrgkoolides soovitatakse jätkata kaugõppega.

Rootsis on põhikoolid olnud avatud terve epideemia aja. Gümnaasiumid ja kõrgkoolid on Rootsis kaugõppel alates märtsi keskpaigast. Koolides on nakatumise ohtu vähendatud kätepesuga ja söömisel vahe hoidmisega. Koolide osas tuleb Soomes samasugune olukord nagu Rootsis.

Soome avab söögikohad ja kohvikud järk-järgult alates 1. juunist. Täpsemad juhised tulevad hiljem. Rootsis on kõik söögikohad, kohvikud ja baarid olnud avatud kogu aeg. Söögikohtades on lubatud vaid lauda tellimine. Tuleb järgida hügieeni ja söögikohad ei tohi olla täis. Baaride tegevust kontrollitakse ja Stockholmis on mõned baarid reeglite rikkumise tõttu kinni pandud. On võimalik, et Soome saab kasu Rootsi kogemusest.

Soomes olid märtsi keskpaigast lubatud vaid 10 inimesega kogunemised, juuni algul tõuseb piir 50 inimeseni. Rootsis piirati kogunemisi 500 pealt 50 peale märtsi lõpus, nii et juunis ollakse samas olukorras. Avalikud siseruumid nagu raamatukogud, muuseumid, kultuurimajad ja spordisaalis avatakse Soomes juuni algusest. Rootsis on spordisaalid ja ujulad olnud lahti kogu aeg, aga neile on edastatud juhised nakatumise ohu vähendamiseks.

Riskigruppide koha pealt on nii Rootsis kui Soomes soovitatud, et üle 70-aastased väldiksid füüsilisi kontakte. Lisaks on keelatud külaskäigud vanurite hooldekodudesse. Soome keelustas külastused märtsikuu keskel, Rootsi märtsi lõpus. Rootsit on kritiseeritud, et selle otsusega jäädi hiljaks, kuna viirus jõudis enam kui pooltesse Stockholmi hooldekodudesse.

Soome sulges reisijatele piiri märtsikuu keskel, välja arvatud kodumaale naasvad soomlased. 14. maist on lubatud tööga seotud reisimine ja muu vältimatu liikumine Schengeni alalt Soome. Schengen on Euroopa Liidu vaba liikumise piirkond, kuhu kuulub 26 riiki.

Rootsi pole sulgenud piiri nagu Soome, Norra ja Taani. Euroopa Liidu riikidest, samuti Norrast, Islandilt, Suurbritanniast, Šveitsist ja Liechtensteinist on saanud vabalt Rootsi sõita. Alates 19. märtsist on Rootsis sisenemine muudest riikidest kui eelpool mainitutest lubatud ainult mõjuval põhjusel. Seda keeldu on pikendatud Euroopa Liidu soovitusel kuni 15. maini. Soome piiripoliitika püsib Rootsi omast rangem.

Kaugtöö osas on nii Soome kui Rootsi läinud üle kaugtööle, kus see on võimalik. Nii Soomes kui Rootsis on soovitav haigena koju jääda. Üks väike erinevus siiski on: Rootsi valitsus otsustas aprilli lõpus, et kaugõpe on koolis lubatud siis, kui õpilane või õpetaja on kodus haige. See otsus tehti pärast seda, kui õpetajatest tuli puudus. Soomes koolide avamisega kaugõpe lõppeb.

Lisaks piiripoliitikale on Soomes Rootsist erinev kord karantiinide osas. Välismaalt Soome tulijad peavad olema 14 päeva karantiinilaadsetes tingimustes. Rootsis sellist soovitust pole.

Erinevus on ka kahe maa taktikas koroonaviirusega toimetulemisel. Soomes ollakse arvamusel, et piiranguid võib vähendada, kui samal ajal rohkem testida, jälitada ja kehtestada karantiine. Rootsis, kus on nakatumisi palju rohkem, ei suhtuta nakatumiste jälitamisse enam nii ambitsioonikalt. Rootsis on peaepidemioloog Anders Tegnell lausa tõrjunud jälitamist hõlbustava mobiiliäpi kasutamist. See oleks Tegnelli arvates mõttetu ressursside raiskamine.

Rootsis loodetakse, et haiguse läbipõdemisest tekkiv immuunsus aitab haiguse levikut kontrolli all hoida. Tegnell on märkinud, et juba väike karjaimmuunsus aitab viiruse levikut tõkestada.

https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000006497648.html

Kommentaarid
(Külastatud 1,286 korda, 1 külastust täna)