Soome terviseamet teatas riigi lõunaosas Uusimaal võetud üle 500 inimese vereproovidele tuginedes, et väga vähestel on koroonaviiruse antikehad.
Praeguseks on antikehade suhtes analüüsitud 516 vereproovi. Positiivsed olid neist 11 proovi. Neist 9 proovi uuriti võime suhtes tõrjuda viirust ja selliseid oli vaid üks, vahendab Yle.
Terviseamet lisab veel, et kui antikehade esinemine on ühiskonnas väike, siis võib valepositiivsete testide hulk olla suur.
Soomes algas koroonaviiruse epideemia hiljem kui mujal Euroopas. Epideemia levikut on pidurdatud piirangutega. Juhuvaliku alusel algas antikehade testide tegemine 9. aprillil. Valikus on 18-69-aastased mehed ja naised.
Selline juhuvalik on usaldusväärne meetod ühiskonnas antikehade esinemise kindlaks tegemiseks. Uuringut jätkatakse nüüd Soome teistes osades. Seetõttu on oluline, et kutse saanud inimesed uuringus osaleksid.
Esimeste tulemuste põhjal on väga vähesed soomlased viirusega kokku puutunud. Kas see tähendab, et soomlased on liiga hästi kaitstud? Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et meditsiini ülesanne on püüda vältida haigestumist, olgu tegemist mis iganes haigusega. Tema väitel tasub haigusi alati vältida.
Julkunen ütles, et pole möödapääsmatu, et kõik nakatuksid koroonaviirusega. Viiruse tõrjemeetodid on Soomes osutunud efektiivseteks. Inimesed on järginud hügieeni ja vahemaa hoidmise nõudeid. Nende meetmetega on saavutatud see, mis oligi eesmärk: et haigus ei leviks suure epideemiana Soomes ringi.
Julkunen märkis, et soomlased võivad ennast õnnitleda, et tõrjemeetmed on olnud efektiivsemad kui algul arvati. Ta lisas, et haiguse leviku piiramine ja ühiskonna avamine ei välista teineteist.
https://yle.fi/uutiset/3-11328866
