Teadlased on geeniuuringutega kindlaks teinud, et koroonaviirus levis Hiinast kõigepealt Londonisse ja sealt edasi mujale Euroopasse, kaasa arvatud Soome.

Londonist sai viiruse jaoks omamoodi vahepeatus. Viirus liikus Hiinast Wuhanist kõigepealt Singapuri ja Lõuna-Koreasse, siis aga Londonisse, selgub NextStrain.org veebi üles pandud kaardilt.

Kaardilt on näha ka see, kuidas viirus jõudis Soome samuti valdavalt Londoni kaudu, osalt aga ka otse Hiinast.

Kaardiandmetelt on näha, et viirusel on eri tüved, aga nad on suhteliselt sarnased ja viirus muteerub väga aeglaselt. Teadlased märgivad, et viiruse eri tüvede ohtlikkuse vahel erinevusi pole, vahendab USA Today.

Teadlaste väitel ei muutu viirus muteerudes ohtlikumaks. Koroonaviirus muteerub ligi 10 korda aeglasemalt kui tavaline gripp.

Teadlaste väitel tuleb suremuse erinevus eri riikides sellest, et neis riikides testitakse inimesi erinevalt. Kuivõrd paljudel juhtudel pole nakatunutel sümptomeid, muudab suurem testimine suremuse kokkuvõttes väiksemaks. Teadlaste väitel ei tähenda leebed haigusnähud seda, et inimene on nakatunud „kergema” tüvega. Pigem on erinevus seotud inimeste immuunsuse ja üldise tervisliku seisundiga. Viirus, mis ühele on kerge, võib teisele olla tappev.

Kuivõrd viirus muteerub aeglaselt, tähendab see, et vaktsiin annab kaitse aastateks, või isegi aastakümneteks. Samas näiteks gripivaktsiine tuleb uuendada igal aastal. Leetrite ja tuulerõugete vaktsiin toimib samuti aastakümneid, või isegi terve elu.

Asjatundjate arvates võib vaktsiini valmimine võtta aega aasta kuni 18 kuud. Kuigi vaktsiini töötatakse välja mitmel pool maailmas, peab selle kasutusele võtmiseks olema tõestatud selle tõhusus ja turvalisus.

https://eu.usatoday.com/story/news/nation/2020/03/27/scientists-track-coronavirus-strains-mutation/5080571002/